Haapsalu turg hääbub tasapisi ja põhjusi on palju, tõdesid Haapsalu Linnamajanduse korraldatud linnaturu tuleviku avalikust arutelust osavõtjad mullu juunis. Toonane arutelu jäi poolikuks, sest linna ettekujutust linnaturu tulevikust ei esitatud. Senini ei tea, kas seda olemas ongi, kirjutab linnakodanik Heino Tamm (pildil).
Juba 1937. aasta 17. veebruaril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Haapsalu pole rikas. Kõige paremini võid seda märgata Haapsalu turul, mis tihtigi on peaaegu tühi.”
Oleme juba järgmises sajandis, aga Haapsalu on oma turuga endises ajas. Jälle valitseb linnaturul vaikus ja kõle tuul vilistab tühjade müügilettide vahel. Maha on võetud teade turu lahtiolekuaegade kohta. Turust annab tunnistust vaid mõni riidehilbumüüja. Vaikus on eemale peletanud isegi soome spaaturistid.
Öeldakse, et kui tahad teada, mis rahvaga tegelikult tegu on, käi ära turul ja surnuaias. Turg peegeldavat elavate olemust ja ehedaid käitumistavasid, surnuaed aga rahva minevikku ja kultuurikombeid.
Mullu augustis lõppes turu kolmeaastane rendileping linnavalitsuse ja Vätse OÜ vahel. Rendilepingut linnavalitsus ei pikendanud ja uut konkurssi ei teinud. Linnavalitsus pidas õigeks hakata ise turu valitsejaks ja delegeeris turu haldamise Linnamajanduse ASile. Mis kaalutlustel, jäi selgusetuks.
Usun, et ainult kolmeaastane rendileping Vätsega ei sisaldanud investeeringukohustust. Kui linnavalitsusel olnuks siiras soov toetada väikeettevõtlust, pidanuks ta korraldama vähemalt seitsmeaastase rendikonkursi koos investeerimiskohustusega. Linnavalitsuse poolt on see veider: ei soovinud ise turgu edendada ega võimaldanud seda ka rentnikust väikeettevõttel. Kaotasid kõik osapooled. Linnal jäi saamata investeering turu arengusse, väikeettevõte pidi oma pillid kokku panema ja linnakodanikul ei ole head turgu.
Mõnikord tuleb vana kaev põhjalikult täis sülitada, siis on lootust, et asjad hakkavad kiiremini liikuma. Arvan, et Haapsalu turg on juba seesuguse kriteeriumi täitnud.
Mitte ei tahaks, et turgu hakataks Tallinna näitel ärimeeste tahte järgi tänapäevastama või mõne teise linna (riigi) mudelit järele ahvima, sest turu traditsioonid tulevad ikka kohaliku rahva eripärast. Seepärast pean õigeks lihtrahva kuulamist. Kui linnavalitsejad pelgavad silmast silma kohtumist, siis sobiks ka küsitlusleht, mille saab panna linnakodanike postkastidesse. Kasu oleks mõlemapoolne: kodanikud on kaasatud probleemide lahen- damisse, poliitikud on astunud oma valijaile sammu lähemale.
Haapsalu turg ja Tallinna turud ei ole kuidagi võrreldavad. Kui Tallinna turud on ehk ka linnakassa täitmise kohad, siis Haapsalus peab linn ilmselt juba praegu peale maksma, küllap Linnamajanduse ASi omavahendite arvel. Kaup on nigelas seisus turu müügilettidele visa tulema. Olen mingil määral kursis, kuidas Vätse OÜ omanik turu müügilette kaubaga täitis, kuidas ta Tallinnast ja mujalt Eestist kaupa hankis. Kui turu haldaja või rentnik ei suuda müügikohti iga päev välja müüa, tulebki müüa mujalt soetatud kodumaist kaupa.
Mis suunas võiks Haapsalu turg toimida?
Ma ei usu, et Haapsalu kaob. Linnaturg peaks olema linna ja lähiümbruse tarvis, ta peaks olema nüüdisaegne ja atraktiivne. Seal saaksid talunikud ja ka potipõllumehed pakkuda omakasvatatud kartulit, porgandit, rabarbrit, hernest, kurki, tomatit jt aiasaadusi. Maakonnas on üle 80 mahetootja, aga neil pole kohta, kus oma toodangut müüa või müügile anda.
Haapsalu on merelinn, aga pole kohta, kust oleks kogu aeg osta värsket ja suitsutatud kala ning kalatooteid. Saarlasel aga jätkub kalakraami nii endile kui ka mandrile viimiseks. Sortiment on lai: kala müüakse värskelt, suitsutatult ja konservitult. Vanade retseptide ja uute maitsemeelte kujundamise kaudu püütakse anda kalale lisaväärtust. Seesugust oskusteavet võiks ju kasutada ka Haapsalu turul. Kui lisada veel kohvinurk, kus saab maitsta ka kalatooteid ja helpida kohalikku kalasuppi, oleks idüll missugune!
Läänemaal on mitu lihatööstusettevõtet, põhiosa toodangust tarnivad nad suurtele kaubakettidele. Saarlased on aga oma toodanguga osanud tulla mandrile ja avanud mitmel turul oma müügileti. Hea on näha, kuidas on nad osanud anda oma toodangule lisaväärtust, müües kohapeal grillitud sooje tooteid. Sellega on nad ära tabanud kaks kärbest ühe hoobiga – grillitud toode on kallim ja toodang saab reklaami. Kas meie kohalikud lihameistrid ei võiks oma kõige värskemat toodangut pakkuda just Haapsalu turul?
Minu jutt ei ole ulmeline ega vaja hullupööra investeeringuid. Linna arengukavast selgub, et turuga hakatakse tegelema alles aastail 2016–2018. Millest selline venitamine? Euroopa Liidu rahalaev peaks ju juba ka kohal olema. Haapsalu vajab toimivat turgu!
Heino Tamm, linnakodanik
Teeme kirbuturu.
Järelikult on Haapsalus nii hea poekaubanduse varustatus, et turgu vaja ei ole. Sellisel kujul kindlasti mitte. Ehk olekski hea, teemast loobuda, mingiks ajaks,
nagu öeldud, vägisi armsaks ei saa. Turualune maa on selleks liiga kallis, et pidada seal turgu, mis ennast ei ole aastate jooksul õigustanud.
On aga sinusugusel imelik arusaam. Mis sa tahad öelda, et Haapsalus juhib turumajandust linnavalitsus ja selle instantsi järgi peaks tantsima. Hr Noodal oli huvi panna turg toimima. Sa peaksid aru saama, et need putkad, mis kolmkümmend aastat tagasi riik püsti pani on tänaseks amortiseerunud ja ei vasta enam ammu mingitele sanitaarnormidele. Noodal oli äriplaan, mida ta ka linnavalitsuses tutvustas, aga vaat seal pandi talle pidurid peale. Selline on Suklese poolt juhitud linnavalitsuse suhtumine – ei taha ise teha ja ei lase ka teistel siin tegutseda. Kas Haapsalu äris on kaubamärgiks tõesti ainult PITS, kahes erinevas mõistes ja rohkemat siin näha… Loe rohkem »
krd sanitaarnormi kartuli või porgandi müümiseks vaja ja putka välimus ei oma mingit tähtsust. kui kellelgi on huvi midagi osta , siis ta selle ka ostab. kunstlikku ostukohta pole mõtet teha ja kaltsuturgu pole siia vaja. narkotsi müüakse iga nurga taga, pole mingit plaani ja putkat –tule taaevas appi
Olen linna peal ikka jalgsi käinud ja pole mulle keegi seesugust meelemürki pakkuma tulnud. Kui sulle narkotsi müüakse, siis juba näost näha kellele vaja pakkuda. Aga see selleks, turg on juba ajast aega olnud, ostukohad on aga uuema aja sünnitis. Ostukohas ei tea sina ei tea mina mismoodi see porgand kasvatatud on, turul ostan ma kodumaist, ainult mahetalu oma toodangut. Saab kohalik talumees tööd ja raha jääb siia. .
aja naerma ja milleks turg, kui alles laulsid mahetagumikud et saab internetis osta ja pioneeridemaja hoovis samuti mingil päeval ja koju tuuakse otse jne. ning see mahejutt on üks suur jura nagu ütlevad asjatundjad
mis see nooda äriplaan oli – müüa iga poe ukse taga poola maasikaid ? milleks ma veel sinna turule siis veel pidin minema, kui poodi leiva saia järgi minnes sai ka ukse eest maasikaid osta ?
vist pärale, meil on turumajandus, st. turg reguleerib ise vajaduse, haapsalus seda vajadust järelikult pole
Eelmisel suvel toimunud turu nõupidamisel käis suur vaidlus parkimiskohtade üle turul – liialt vähe turukülalistele. Nüüd kus turg hingitseb (eile ainult üks kartulimüüja ja vist paar hilbu kauplejat) on näha, et parklas pargivad mitte turu külastajad, sest parkla on sageli täis. Jällegi mõtlemise koht.
Tõrva on Haapsalust oluliselt väiksem, aga sealne linnavalitsus on hakkamist täis ja toetab igati kohaliku Mulgi turu tegemisi. Haapsalu turg ei saa kunagi võrreldavaks Tallinna turgudega, aga omanäolist võiks siin küll tahta, ainult – kui seda metsa siin ees ei oleks…
Enriko mõtet kiidan…võib olla ainuke pääsetee ennem haudade rajamist turuplatsile…
Ei ole sinna turuplatsile kavandatud mitte vana surnuaia laiendus vaid väikeelamud (kui linna üldplaneeringut õigesti mäletan). Mis võib olla ka kerge viide sellele, miks turg end kuidagi ära ei tasu ega hakkagi tasuma.
kordan veel…kes ei oska lugeda hästi ja mõttekäik pole kiita….
haapsalu nn.turuplats on mahajäetud ja mõtetu koht juba vähemalt 10 aastat…
Teist nii õudset pleissi te terves Euroopas ei leiagi…
need puttkad tuleks lammutada ja asfalt üles freesida ja park rajada sinna…või siis vana surnuaia laiendus…
Korda veel, aga paranda vead enne ära! Ja mis asi on pleiss? See, et oled Soomes käinud, pole veel kogu Euroopa!
Sinna tuleks uued mehed paika panna ja Tarbijakaitse võiks omale uue juhi valida. Sest kui pole tegu altkäemaksuga,siis kuidas on võimalik,et ei tehta vahet müügil oleva kohaliku ja Poola maasika vahel ??
kle,uued mehed ju platsis. Kas seda turgu isegi mitte naine ei juhi? Midagi temast kuulnud küll ei ole.Või on ta kohalt maha võetud?
Aga eesti maasikate pähe poola omasi ajas rahvas ikka kõvasti sisse.
Turu omanik on linn, kes on haldamise delegeerinud Linnamajanduse AS-ile ja kui keegi seal kasseerib platsi kasutamise eest raha, siis too võib-olla jah naisterahvas. Kas tal ka muid kohustusi igapäevaselt turul on, ei ole laiale seltskonnale teada.
Kohalikud talupojad on organiseeriumatud klounid kes ei taha ega suuda seda turgu hallata ju siis poetakse igasugu seaduste taha. Sukles tegeleb veini ja viskijumalate maaletoomisega ja Luunjevi tarbijate ühistul ei ole mingeid seosedi kohalike tarbijate ja tootjate kokkuviimisega. Tulemuseks on tühjad tänavad ja mõttevabadus.
Haapsalu väliturul oleks mõte, kui seal müüdaks konkurentsivõimelise hinnaga kohalikku mahetoodangut. Viimase all ei pea ma silmas ametlikult sertifitseeritud ökokaupa, mille hind tavaliselt välistab mõttekuse seda ekstra ostma minna, vaid kaupa, mille suhtelise puhtuse garantiiks on kohaliku talumehe au. Omainimesed omainimesi ju reeglina ei nöögi, vastasel korral kaotaksid nad kiiresti (rahva) usalduse ja kliendid. Lisaks talukaubale eksiteerisid sõjaeelses Eestis ka linnamõisad. Haapsalul on veel Saare-Lääne piiskopkonna ajast lahmakate kaupa suhteliselt vähekasutatud maid, kus saaks kasvatada loomi-linde ja pidada lehmi. Taoline ‘potipõllundus’ annab erinevalt sadade tuhandete eurodega toetatud illusoorsest ‘töökohtade loomisest’ vägagi reaalseid tulemusi – liha, piima, aiasaadusi. Vähem kindlustatud linnaelanikel… Loe rohkem »
väga nõus, Enriko!
Kodanik, mina olen Sinuga samuti nõus (19. märtsi õhtuse kommentaari osas), kuid me mõlemad kasutasime palju tingivat kõneviisi – oleks-poleks! Sõjaeelse Eesti kodanikud olid reaalselt aktiivse(ma)d ja läksid kiiresti üle teoorialt praktikale: lõid ühistuid, ehitasid rahvamaju, rajasid külakoole, algatasid ühistegevuse kasvõi välismaal ajutistes pagulaslaagrites olles. Kodumaale jäi ärksamat rahvast pärast stalinlikku genotsiidi kahjuks vaid käputäis, kui sedagi. Sest mitu ühistut või rahvaliikumist oleme meie konkreetselt algatanud? Kipub olema ikka nii, et ootame RIIKI, LINNA või VALDA, kes tuleks ja teeks. Kuid kellest koosneb riigi, linna või valla juhtkond? Ikka noistsamust nõukaaegseist inimestest, kes pole harjunud algatama ega ellu viima sisulisi… Loe rohkem »
Sul ENRIKO on kõiges õigus, kuid me oleme EUROLIIDUS, kes käsib, poob ja laseb ja meie oinad on ju väga agarad käske täitma