Viimase paari nädala jooksul filmiuudiste keskmes olnud filmile "Vehkleja" oli tänane õhtu nagu eksam, sest film esilinastus Haapsalus.
Kuigi loo sündmustik kerib end lahti aastatel 1952.-1953., on veel palju neid, kes seda aega ja filmi peategelast Endel Nelist mäletavad ja kui mujal saab keskenduda loole, siis Haapsalus hakatake lugu paratamatult võrdlema tegelikkusega. "Nüüd ma tunnen ma Nelise ära," sosistasid vanemad prouad tagareas, kuid filmi peategelane lastelt rangelt õiget kehahoiakut nõudis.
"Meie film on 1952. aastast, sel ajal loodi Haapsalus vehklemisklubi. Teie teadsite seda, aga mina teadsin vaid lugu," ütles filmi režisöör Klaus Härö. Ta lisas, et film ei saa näidata kogu tegelikkust, sest film on ainult poolteist tundi pikk, klubi lugu aga hoopis pikem. "See lugu on nagu ime," ütles režissöör.
Samasuguse imena tundus Klaus Häröle ka esimene külaskäik Haapsallu. Filmi režissöör tunnistas publiku ees, et polnud varem Haapsalus ega ka Eestis kordagi käinud. "Enne teadsin Haapsalut Ilon Wiklandi raamatuillustratsioonide kaudu. Kui esimest korda siia tulin, see oli aprillikuu, oleksin nagu muinasjuttu sattunud," rääkis Härö.
"Vehkleja" produtsendi Ivo Feldi sõnul tundis võttegrupp end Haapsalus filmimise ajal väga hästi ja inimesed olid väga abivalmid.
Tänasel Haapsalu esilinastusel seisid lisaks Ivo Feldile ja Klaus Häröle publiku ees ka peategelasi kehastanud Märt Avandi ja Ursula Ratasepp. Samuti tänati aplausiga filmis osalenud Haapsalu lapsi, kelle kohta režissööril vaid kiidusõnu jagus.
Sellest, palju "Vehkleja" filmis on päriselt olnut ja palju juurde mõeldud lugu, saab lugeda laupäevasest Lääne Elu paberlehest.
Fotod Arvo Tarmula
Mida sa linnapead kaitsed? Pole ju mõtet lubada, kui pole võimeline oma lubadusi täita. Linnapeana peaks Sukles linna rahalist ressurssi ikka hoomata. Kui seesuguseid lubadusi jagaks keegi opositsioonis olevatest erakondadest, siis võiks seesuguseid lubamisi võtta käteta lubamisteks, aga nüüd ei.
Oi,oi….oleme ju niiii rikas linn, miks küll ometi linnapea ei ehita tennisehalli ,raudteed Tallinnasse,ei tee seda ja teist-eks ikka pahatahtlikkusest meie kõigi vastu…….
Kui tegemist on hetkel Eesti edukama spordialaga, rääkimata Läänemaast, siis võiks ikka korralik treeningkoht olla. Miks mitte siis Vehklemishall!!
ja kes “vehklemishalli” kulud kannab? En Garde? 🙂
Huvitav, kes tennisehalli kulud katab? Miks siis annavad poliitikud enne valimisi käteta lubadusi? Nüüd kui pukis, siis ei kippu ega kõppu ja teemast püütakse kaugelt ümber minna. Ei käinud eilsel filmi esilinastusel, seetõttu ei ole ka kursis, kas linnapea jälle lubas….
Ja tore oleks kui vehklejad nüüd lõpuks ka oma vehklemishalli saaksid,siiani tehakse ju tööd lagunevas koolimaja saalis,mis on umbes samasugune nagu filmis.
Sukles on olnud ikka väga arusaaja ja südamik inimene et on võimaldanud Teil sellise haruldase vehklemiskoolkonna väljaarendamist läänemaal ja ta on teile tänudlik et te olemas olete.
Räägi lähemalt kuidas Sukles seda nüüd võimaldanud on??
tule mõistusele!!!! Vehklemishall!!!???
Hea et meie linnapea ka ikka sellisest üsitusest osa võtab ja see väärindab meie spordikultuuri arengut ning viitab olulisusele. Ilma temata oleks asi jäänud poolikuks.