6

Juhtkiri: Maksudest ja autodest

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääne Elu: kus suitsu seal tuld Läänemaa automüügis valitses mullu stabiilsus. Uute autode müük pigem isegi kasvas. Kuidas läheb tänavu, on vara öelda. Kahtlemata on aga alust müüjate kartusel, et mullu detsembris jõustunud käibemaksuseaduse muudatus nende äri mõjutab. Eelmisel aastal kehtestatud muudatus kohustab ettevõtjaid, kes tahavad firmale ostetud auto pealt käibemaksu täies mahus tagasi saada, tõestama, et nad ei kasuta oma autot erasõitudeks. Kui ettevõtja seda ei tõesta, saab ta tagasi ainult 50 protsenti auto käibemaksust.

Kui esialgu võis hellitada lootust, et see tõestamisvajadus jääb pigem sõnakõlksuks, siis üleriigilises meedias jutuks olnud juhtum sellest, kuidas maksuamet spordiklubi parklas seisnud autodel silma peal hoiab ja hiljem uurib, kas ja kuidas on sinna sõitmine seotud ettevõtlusega, tõestas vastupidist. See näitab, et sihiks on võetud täielikku käibemaksutagastust saavate ettevõtete arvu miinimumini viimine. Automüüjaile tähendab see tõenäoliselt sissetulekute kahanemist, sest ettevõtted ei uuenda enam nii kergel käel oma autoparki. Kalleimaid autosid on raskem müüa.

Teisest küljest võib maksuametist ka aru saada. On üks asi, kui ametikohustuste täitmiseks mõeldud autot kasutatakse selleks, et koduteele jäänud supermarketist toitu osta. Täiesti teisest kategooriast ja õigustamatu on aga praktika, kus firma nimele ostetakse luksusauto, mida kasutatakse peamiselt ainult erasõitudeks.

Iga juhtum on isesugune ning piir maksupettuse ja ametiauto mõistliku kasutamise vahel vaieldav. Selline maksudebatt ilmestab meie ühiskonna valikuvõimalusi ka laiemalt. Tuleb valida, kas tahame, et Suur Vend kontrolliks meid vähem ja oleme valmis taluma selle nimel ka suuremat korruptsiooni, või eelistame jäigemate normidega ühiskonda, kus kõigile lüüakse ühe vitsaga.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kod.
kod.

te tainapead sellest ikka saate aru, et riik maksab seda maksu iseendale

mis seal siis imelikku on?
mis seal siis imelikku on?

Seadused ongi ideaalis kõigile täitmiseks.

sorts
sorts

to hmm
maksuametis vähemalt 140 autot üle Eesti, lisaks kõik ministeeriumide omad ca 1300 pluss omavalitsused ligi 3000 tuhat ja lisa ka sihtasutusused ja muud,

riigi palgal on ca 200 000 tegelast, neist ca 30% on ametiautod ,millelt makstakse erisoodustusmaksu.

60 000 x 395= 23 700 000 elik 23,7 miljonit eurot aastas

edasi arvuta ise

Hendrik
Hendrik

Kütuse müüjad/vahendajad petavad riiki kordades rohkem kui saab nn. jälitustegevusest parklas.Täitsa mõistlik et see Maksuameti tyyp tagasi astus kuna see jälitamine ei tasu ennast ära.Tegelikult peaks Riik ülikoolidest saama juristid kellel diplomil on ainult viied mitte need kes üle jäävad.Siis ei tohiks selliseid lollusi juhtuda.

sorts
sorts

aga kuidas suhtuda sellesse,et riigiametnikud kasutavad omi ametiautosid ( mis on ostetud minu ja sinu elik maksumaksja raha eest) erasõitudeks ja on avalikult uhked selle üle,et nende autode eest tasutakse erisoodustusmaks,jällegi MEIE raha eest.

kui lüüa kokku kõik need summad, mis kuluvad riigiametnike autode erisoodustusmaksudeks , saaks Eestis ülal pidada sadakond kooli, kus õpib vaid 3 last.

hmm
hmm

Haha. Kuskohas sul need tuhanded riigiametnikud autodega nüüd siis sõidavad? Üksikud ametite juhid võib-olla. Ühe kooli võib-olla kraabiks kokku selle raha pealt.

wpDiscuz