Regionaalpoliitika on kajastatud kõigi erakondade valimisplatvormides. Erakondadel on selles teemas ühiseid jooni, kuid on ka lahkarvamusi. Haldusreformi üheks võtmeküsimuseks on alati olnud ka omavalitsuste ühinemine. Kõik erakonnad näevad, et omavalitsused peaksid ühinema.
Reformierakond kavatseb ühinemistoetust kahekordistada. Nii saaks ühinenud omavalitsus praeguse 50 euro asemel elaniku kohta 100 eurot. Sarnased plaanid on sotsiaaldemokraatidel, kes soovivad suurendada praegust toetust ja juriidilist abi.
IRL näeb, et ühinemise tulemusena tekivad uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna, kus on olemas kõik eluks vajalik. Seejuures peaks väiksemates maakondades nende meelest olema üks omavalitsus.
IRLi kandidaadi Merle Mäesalu sõnul näevad nemad Läänemaal 1–3 omavalitsust: üks omavalitsus keskusega Haapsalus, eraldi Põhja- ja Lõuna-Läänemaa omavalitsused või lisaks kahele eelnevale eraldi Haapsalu.
Keskerakond on aga otsustanud, et tunnustavad omavalitsuste vabadust liituda või mitte. See tähendab, et erakond eelistab liitumist, kuid jõuga seda peale ei suru. Keskerakonna kandidaadi Jaanus Karilaiu sõnul võiks näiteks Läänemaal olla suisa üks omavalitsus, sest praegused on väga väikesed.
Omavalitsusi meelitaksid nad liituma suurema eelarvega, kus laekuvatest maksudest antakse omavalitsustele rohkem raha ning suurem autonoomsus, mida rahaga teha. „Praegu on omavalitsused raamatupidamisbürood,” ütles Karilaid. Tema hinnangul on praegune rahastussüsteem liialt jäik ja omavalitsustel on otsustamisõigust vähestes aspektides.
Kas maavalitsusi on vaja?
Kui tekivad suuremad omavalitsused, näeb enamik erakondi, et muutub ka senise maavalitsuse roll. Suures jaos võiks praeguse maavalitsuse roll suuresti kanduda üle uutele omavalitsustele ja tugevdatud omavalitsusliitudele. Keskerakond leiab, et maavalitsus ja maavanema ametikoht võiksid üldse kaduda. Teised praegused parlamendierakonnad näevad pigem selle ümberkorraldamist.
Kõik erakonnad arvavad, et tuleb suurendada omavalitsusliitude rolli ja nende rahastust. Liit võtaks üle enamiku maavalitsuse ülesandeid peale järelevalve. Reformierakonna ja IRLi programmi järgi võiks maavalitsusest saada kohalik järelevalveasutus.
Merle Mäesalu hinnangul praegune süsteem lihtsalt ei toimi ja ülesandeid täidab suures osas juba praegu omavalitsusliit. Muutmisega muutuks tema sõnul nii maavalitsuse struktuur kui ka nimi.
Karilaiu sõnul võiks järelevalvega tegeleda siseministeeriumi vastav osakond ja politiseerunud maavalitsust kui sellist pole vaja.
Sotsid kujutavad maavalitsusi ette kui kohalikke riigiteeninduskeskusi. Riigikogu liikme Neeme Suure sõnul tähendab see seda, et riigiasutused koondatakse ühte teenindusüksusse ja nende töö korraldamine peaks olema maavalitsuse ülesanne.
Kuna maavalitsustest tahetakse võim võtta, siis peaksid lisaks omavalitsusliitudele rohkem ülesandeid saama ka omavalitsused. Reformierakonna platvormist võib lugeda, et omavalitsused võivad luua omavalitsusteüleseid asutusi.
IRLi meelest peaks selliseks omavalitsusteüleseks omavalitsuste loodud ettevõtteks olema ühistranspordikeskus, mis senise maavalitsuse asemel hakkab korraldama maakonna ühistransporti ja loob ühise piletisüsteemi.
Läänemaale maksusoodustused
Keskerakonna meelest võiks omavalitsustel olla õigus kehtestada täiendavaid makse. Nende meelest suurendab see omavalitsuse rahalisi võimalusi. Karilaiu hinnangul ei ole Läänemaale täiendavaid kohalikke makse vaja, vaid siin peaksid olema hoopis maksusoodustused.
Ettevõtetel peaks olema odavam oma ettevõte siia tuua kui pidada seda Harjumaal, sest siinsele piirkonnale rakenduksid maksusoodustused, sealhulgas sotsiaalmaksusoodustus. Samal meelel on sotsid.
Samuti lubavad sotsid omavalitsused madalseisust välja tuua. Neeme Suure sõnul on see olukord, kus omavalitsustele laekuvad tulud ei vasta neile pandud kohustustele. Seetõttu tuleb tema hinnangul üle vaadata nii kohaliku omavalitsuse ülesanded kui ka nende rahastus.
Näiteks väiksematel omavalitsustel võiks olla vähem kohustusi ja suurematel rohkem. Ka peavad sotsid vajalikuks, et elanikud saaksid ise ühe osa omavalitsuse raha saatuse üle otsustada. Selle väljaselgitamiseks tehakse eelarve koostamise käigus küsitlus ja enim toetust saanud idee kuulub rahastamisele.
Ka Lihula inimene peab käima kas Pärnus või Haapsalus kohapeal pole ju mittemidagi
… oma eelmisele kommile,et taksoteenus on Haapsalus päris pees- kell oo.51 ei vasta isegi talibanid ….-1300
…praegused võimuerakonnad soosivad kindlasti KOGU Eesti oma kontrolli alla saamist. Maakeeli : milleks arvestada kohalike huvidega,kui on võimalik kogu Eesitis teha praeguse 200 valla asemel 2o ja panna sinna juhtideks oma inimesed. Ka kõikide riigihangete miljardid eurid lähevad ju siis ka oma meeste tasku…
Kullamaa ei kuulu Lõuna Läänemaale. Lihula ei ole Kullamaa inimestele kunagi olnud tõmbekeskus, ega saa seda ka olema. Kullamaa tõmbekeskus on MÄRJAMAA. Seal on toimepiirkond, kõik eluks vajalik, mida Lihulas ei saa kunagi olema. Märjamaale on kilomeetreid vähem ja toimib bussiliiklus, Kullamaalased käivad seal muusikakoolis, apteegis, lillepoes. Seal on Maxima, Säästumarket, lihakarn, ehitusmaterjalid jne. Siis muutuvad ka maakonna piirid. Järeldus: IRLi jvalida ei saa!
Mis vabatahtlikust ühinemisest saab rääkida,kui ühinemise läbirääkimistele saadetakse endine V.I.Lenini nimelise kolhoosi esimees ja külanõukogu esimees!!!
ära hakka rumalusi rääkima ühest vallast Läänemaal,see tähendab versus üks kindral Eestis,üks tank ja tasuta ühistransport üle Eesti.Soomlastel on 800 tanki,500 ründelennukit ja kümneid kindraleid.Nii,et tasub mõelda,ref.räägib siin targemat juttu ja nii lähevad hääled refile.Ka Isamaa on piiride joonisatamisest loobunud.Ennem valimisi ära pane oma mõttearendustes selles osas mööda,pigem räägi riigireformist jne.
Oled sa jälle tahmas? Loe seda juttu veelkord kaines peaga. Kui Karilaiu sugune mees satub riigikokku, siis on seal jälle üks põhulõug juures, kel puudub oma visioon, kelle soov on täita oma kukrut ja muu teda ei huvitagi. Mehike on teoorias ehk tugev, aga ei oska teooriat praktikaga siduda ja seesugused poliitikud meie riiki alla viivadki.
Kui teoorias tugev,aga praktika jaoks käsi napib,siis valigu käte pikendamiseks tõhusamad inimesed. Haapsalu linnavalitsuse tandem ei ole end aastaid õigustanud.
Soosimisest üksi on vähe!
Kui riigikaitset ei tugevdata, siis ühendab Putin kõik vallad ja teeb teie eest ära riigireformi ja haldusreformi ja teeb ära ka haridusreformi, nii et kõik hakkavad õppima vene keeles.