Hispaania ettevõtjate planeeritav andmekeskus Haava ja Jalaka tänava vahel tõotab Haapsalule suurt investeeringut. Investeeringu suurus on 60–200 miljonit eurot. Ettevõttes võiksid tööd saada kohalikud arvutiinsenerid, üks aastaid varemetes olnud krunt linnas saaks taas korda. Kõike seda arvestades oleks taoline ettevõtmine Haapsalu jaoks väga tähtis.
Kuid nagu kipub olema iga uue ettevõtmise puhul, ei plaksuta kõik rõõmust käsi. Esmajärjekorras on muutuste vastu naabrid, keda uue keskuse rajamine kõige lähemalt puudutab.
Andmekeskuse rajamisega kaasnevad muutused pole kõik sugugi positiivsed. Nii nagu iga suur ettevõte, toob ka andmekeskus kaasa reostust. See pole küll tavapärane tööstusettevõtte suits või paha hais nagu omal ajal samas kohas tegutsenud lihakombinaadi puhul, kuid ettevõtte naaberkruntide elanike elu mõjutab ta kahtlemata. Ventilaatorite müra, maa-aluste korruste ehitamisega kaasnev põhjavee langus naaberkruntide kaevudes, büroohoonega kaasnev tihedam autoliiklus. See on väike loetelu mõjudest, mida tööstuslikus mahus arvutiservereid käitav ettevõte kaasa toob.
Naabrite huvidega tuleb arvestada. Nii Haapsalu linnavalitsus kui ka teised riigiasutused, kes kooskõlastavad andmekeskuse projekti, peavad jälgima, et naabruses asuvate kortermajade ja eramute elanike elutingimused ei halveneks. 60 miljonit on küll suur raha, kuid vaatamata sellele ei saa eeldada, et rajatava ettevõtte naabrid peaksid sellepärast oma kodudest lahkuma. Tähtis on iga inimene, nii andmekeskuse investor kui ka kortermaja elanik. Mõlema osapoolega arvestamine eeldab kompromisse ja asja põhjalikku kaalumist. Moodsaid tootmisettevõtteid on võimalik ehitada ka viisil, et need ei kahjustaks ümberkaudset elanikkonda. See aga eeldab vaid tahet ja omavalitsuse kontrolli.
ma söön oma 3 mütsi ää kui need” investorid” midagi sinna tegema hakkavad. samad olid ka ehitamas läänemaa golfikeskust Vidrukasse.
linnavaesus sry,valitsus , võiks kaineks saada.
mis sai nende arendajate eelmisest planeeringust – ehk siis äripindadega korterelamutest? Linn võiks teha mingit vahetuse diili linnamaaga nt. surnuaia taga maharaiutud metsas. Elektriliinid ka ligi.
Investeering olgu või miljard, aga kui tööd saab 5 inimest, siis sellest tulekski asja suuruse üle otsustades lähtuda. 60-200 miljonist pole neil vennikestel sentigi, väristavad niisama õhku ja tekitavad pingeid. Ehitame kesklinna krundi mingit metallkarpi täis, kas see ongi “korras krunt”? Mujal maailmas pannakse sellised tehnoloogiad linnast välja põllule, mitte keset linna. EI TOETA.
Mõlema osapoolega arvestamine eeldab kompromisse ja asja põhjalikku kaalumist. – põhjalik kaalumine on amatnike keeles see et kes pappi maksab sellel on õigus või kes kõvemini karjub seda usutakse. Ka pragune juhtkiri tervise ja julgeolekuriske ju ei käsitle. Kui keskmis teadvuse pinnalt kõrgtehnoloogia probleeme lahendada on tulemusekas kaos, aga juu sees siis on meie poliitika lahutamatu osa. Nii et võtke enda kivikirved kätte ja minge tuumajaama rajama.