8

Läänemaa kalandus sai eurorahaga jalad alla

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Margus Medell Suursaadikud Läänemaal 206Margus Medell. Foto: Urmas Lauri

10 aastaga on Läänemaa rannakalanduses olnud mitu positiivset muudatust: kala on siinseis vetes tagasi, rannakaluritel on selts ja kalurite heaks on käiku lastud eurotoetused.

Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuhi Margus Medelli kinnitusel on kala Läänemaa rannavetes praegu tunduvalt enam kui mõne aasta eest. Mis on selle täpne põhjus, on Medelli sõnul raske öelda.

„Isegi kalateadlased ei oska selle kohta midagi öelda. Kalavaru, ahven ja haug, mis on põhilised Läänemaa rannakalurite tuluallikad, lihtsalt tekkis taas umbes kolm aastat tagasi. Kala pole mitte nii palju kui 1995. aastal, aga palju rohkem kui varem,” ütles Medell.

Näiteks püüti Läänemaa kalanduspiirkonnas 2013. aastal 65 tonni ahvenat. 2006 ainult 8,5 tonni. Head seletust, miks kala 1990ndail merest kadus, Medelli sõnul pole. „Seda ei tea mitte keegi. Teadlased arvavad, kalurid arvavad, kõik arvavad, aga tegelikult tunnistavad teadlased eravestluses, et ega nüüd täpselt tea, miks see kala siit ära läks ja miks tagasi tuli,” märkis Medell.

„Mõõnaaegu on olnud varemgi. Mäletan, kuidas vanaisa rääkis, et tema oli näinud oma elus kaht-kolme perioodi, mil polnud meres üldse kala,” ütles Puises elav kutseline kalur Taavi Suitsberg.

Tema tänavune parim saak oli sügisel saadud poolteist tonni ahvenat ühes mõrrakotis. „Vanad ajad tulid meelde. Ei osanud enam nõuda mõrrakotti. Ei tulnud meelde, kuidas see kala kätte saada,” muigas Suitsberg.

Kalurid kokkuostjate lõa otsas

Rikkalikul saagil on ka oma varjukülg, sest mida rohkem on kala, seda madalamad on kokkuostuhinnad. Medelli sõnul müüvad Läänemaa kalurid kala üle-eestilistele suurtele kokkuostjatele, keda on kokku umbes 5. „See on tõsine kauplemine. Probleem on, et hind kõigub palju. See teeb kaluril tulude planeerimise keeruliseks,” lausus Medell. „Päevaga võib hind kõikuda poole jagu,” märkis Suitsberg.

„Kui on kala, helistad kõik kokkuostjad läbi ja küsid, kui palju keegi pakub. See on tegelikult jama. See on turundustöö ja kalur ei tahaks seda teha. See võiks nii käia, et kellega sa oled koostööd teinud, sellega ajadki asju, helistamine jääks,” ütles Suitsberg.

Tema sõnul võiks ka Läänemaal olla mõni kaalukas kokkuostja, sest väiksemate koguste korral ei tasu vedamine Pärnusse või Peipsi äärde ennast ära. Suitsberg arvas sedagi, et Haapsalus võiks olla üks korralik kalapood, kuhu saaksid kalurid oma kaupa tuua. Praegune putkamajandus ei ole kõige parem lahendus.

Kui kevadel sai kilo ahvena eest kokkuostjalt ainult 50 senti, siis praegu on kokkuostuhinnad väga head. Näiteks ahvenakilo eest makstakse 2,5 eurot ning koha eest 5,2 eurot. Põhjuseks on see, et detsembris enam mehed eriti merele ei kipu.

„Paadid ja mõrrad on juba väljas, aga tegelikult peaks praegu püüdma. Praegu peab poole vähem kala püüdma, et sama raha saada. Aga kui peale tuleb jää ja torm, siis võib täitsa nihu minna,” selgitas Suitsberg hilise kalapüügi riske.

Ta rääkis omast kogemusest, sest aastate eest viis jää Puise kaluritel minema hulga mõrdasid. „See oli praeguses rahas umbes 50 000 eurot. Võtab mõtlema, kas tasub riskida,” nentis Suitsberg.

Ühistegevus annaks sõltumatuse

Medelli sõnul oleks kokkuostjate lõa otsast pääsemiseks üks lahendus selles, kui kalurid panustaksid senisest enam ühistegevusse ning lihtsa müügi asemel ise ka töötleksid püütud kala. „Tänapäeva kalur ei saa olla ainult kalur. Ta peab olema ettevõtja. Ta peab kauplema ja tegelema paljude muudegi asjadega peale kalapüügi,” lausus Medell.

„Eks me hea meelega näeks, et keegi hakkaks kalaga veel midagi tegema. Näiteks fileerima. Loodan väga, et ta oskab minna ka Lääne-Euroopa turule. See eeldab jällegi ühistulist tegevust,” ütles Medell.

„Kalamehed on püügivälisel ajal omavahel sõbrad, aga kui püük käib, siis pigem konkurendid. Kuigi viimastel aastatel on asi natuke paremaks läinud. Näiteks on koos hakatud kala vedama,” lausus Suitsberg.

Läänemaa kalanduselu keskne jõud on MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts (LRS), millel on 86 liiget. Kutselisi kalureid on 66 ja ülejäänud liikmed on 7 Läänemaa omavalitsust ning muud ettevõtjad ja ühendused. Medelli sõnul oli 2008. aastal seltsi loomise peamine põhjus Euroopa Liidu kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeetme avanemises ehk euroraha jagamises.

„Kalureid on Euroopa raha tegelikult väga palju aidanud,” ütles Puises elav kutseline kalur Taavi Suitsberg.
2010–2013 jagati Läänemaal toetusi 2 567 426 eurot, sellele tuli juurde 0,7 miljonit omafinantseeringut. Eurotoetustega on Läänemaal renoveeritud kalapaate, aga ka Puise, Topu, Virtsu, Dirhami ja Österby sadam.

Suitsbergi sõnul peavad kalurid sadamate renoveerimist ülioluliseks. „Sadam loob võimaluse, et kalur üldse midagi teha saaks,” märkis Suitsberg.

Medelli sõnul oli LRSi käimasaamine, mida ta koos LRSi esimehe Indrek Jõgisooga tegi, pööraselt raske protsess. „Ega sel ajal uskunud kalurid seda juttu mitte üks raas. Arvan, et sõitsime kahepeale mööda Läänemaad läbi umbes 3000 km. Veensime kalureid, kui kasulik on ühingus olla,” meenutas Medell.

„Tollal oli veel Läänemaa kutseliste kalurite ühing. Praegu oleme ainus kutselisi kalureid ühendav ühing Läänemaal,” lausus Medell.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nali
Nali

Mis nali see on, et meri on, kalurid on, aga kala pole saada? Pole kalakauplust linnas, pole linnavalitsuse asi ja ei olegi. Olete Tallinnas Nõmme turul käinud? Vaat kui toredad majakesed ja kui puhtad seest. Käin võimaluse korral ikka sealt läbi ja astun sisse kindlasti saarlaste kauplusest ja milline valik. Haapsalusse selline kauplus oleks luksus. Võiks ju olla kalakauplus – kohvik, kust saaks nii kala koju ja kohapeal üht-teist paremat kalast.

HRT
HRT

Kalakauplus võiks olla,kasvõi turul. Kuigi kahjuks jääb see natuke keskusest kõrvale ja seega on ka kliente vähem kui võiks olla. Õigeimoleks, et kalalett oleks Kaubamajas ehkl Konsumis. Paraku kipuvad siis hinnad väga üles minema, kuigi marketite omad väidavad alati, et nad panevad miinimumi. Kindlasti piisaks ühest kõvast müügikohast, seda enam, et kohati ka mugavaks mindud, ei viitsita kala puhastada jne. Ometi on kala tegelikult ikkagi imehea asi ja valmistooted samuti.

kui
kui

uut seltsi loodi, toodi pöhjenduseks, et vahendajad panevad põhitulu tasku ja sellepärast on kala kallis ja nüüd hakkame kõike ise tegema, – aga välja tuli nagu ikka – kala on poes kallis, vahendajateja, kokkuostjate monopol ja kohalikul rahval pole ikka kohalikku kala laual, vaid mürgine forell ja lõhe ja külmutatud tundmatu elukas

to Medell
to Medell

Milles Suklese toetus seisnes? Tehke kui tahate… Või veel midagi? Üks korralik kalapood kuluks Haapsallu igal juhul ära.

Margus Medell
Margus Medell

Kala otseturustamine on Läänemaa kalanduspiirkonnas olnud teemaks praktiliselt kogu eelmise perioodi, reaalse kalapoeni millel Haapsalus kindlasti koht oleks paraku jõutud ei ole. Linnavalitsuse suhtes väga kriitiline ka olla ei tahaks. Minul endal on olnud sellel teemal olnud põgus kohtumine Urmas Suklesega, sel korral oli linnapea toetav ning oli valmis ettevõtjaga ruumide rentimiseks sõlmima ka pikemajalist lepingut, paraku takerdus asi ettevõtja taha. Lootus pole siiski kadunud, uus kalandusfond oma toetusvahenditega on tuleva aasta lõpus avanemas.

Oh meri, mu meri
Oh meri, mu meri
Jah, Haapsalu on merelinn, aga kuskilt otsast see ei taha välja paista. Ajad tagasi olid Haapsalus ka merepäevad ja minu teada seesuguseid päevi korraldavad kõik veeääres asuvad linnad ja küladki aga Haapsalus mitte. Mäletan, et nende päevade aegu tulid ka kalurid välja oma kaubaga ja sai nii värsket, kui ahjust tulnud suitsulist ja muul heal viisil tehtud kala. Haapsalus on võimalusi ka ujuvturu arenduseks, kui värsket kala müüakse laupäeviti otse paadist. Kui on reklaami, siis küllap on ka ostjaid. Miks ei võiks turul olla kalapood, kust saaks ka tellida veidi suuremas koguses suitsukala mingiks olenguks. Oi küll olid mõnusad need… Loe rohkem »
jah
jah

merelinn aga kalapoodi pole,tavaline turgki vaagub hinge.Kedagi ei huvita juba aastaid see tema,palgal peetakse vist kolme aselinnapead.Aga milleks ?Mida nad reaalselt teevad ?

Küsija
Küsija

Ootaks nüüd ükskord ka linnavalitsuselt otsustavaid samme linna turu osas. Noot aeti turult ära, lubati, et hakatakse turgu kohe ümber ehitama ja lootuses on, et sinna tuleks ka kalahoone. Nüüd kõle ja vaikus. Karilaid, kes selle virr-varri taga ka vaikib, ideede nappus vist. Millal ikka saab Haapsalu turule ühe korraliku kalapoe? Viimane küsimus on linnapeale Suklesele. Saab siis, või ei saa? Egas jälle ole nii, et turg tõuseb päevakorda enne järgmisi valimisi 2017.aastal? On ju jälle, mida lubada.

wpDiscuz