Kompetentsikeskuse trumbid on ravimuda ja koostöö neuroloogiahaiglaga

Käte mudavann võib tulevikus aidata paljusid krooniliste valude käes vaevlevaid inimesi. Foto: Haapsalu kolledž.

Neljapäeval Haapsalu kultuurikeskuses toimunud Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompententsikeskuse (TERE KK) konverentsil oli põhitähelepanu ravimudal ja taastusravil.

Konverentsiga võeti kokku Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juures tegutseva TERE KK viimase kolme aasta suuremate tööde tulemused.

TERE KK direktori Talis Vare sõnul oli see esimene kord, mil kõigi kompetentsikeskuse valdkondade projektid olid esindatud ühisel konverentsil. "Esimesed sammud on tehtud, aga teha on veel palju," ütles Vare.

TERE KK plaanib Vare kinnitusel taotleda jätkamiseks toetust järgmisel aastal avanevast uuest kompetentsikeskuste rahastusmeetmest. 2015. aasta kevadel peaksid trükis ilmuma aga senise teadustöö tulemused.

Riigikogu liige Neeme Suur tundis huvi selle vastu, kas tulevikus võiks TERE KK olla isemajandav. Vare sõnul on see põhimõtteliselt võimalik, kuid maailma kogemus näitab, et seda ei juhtu kolme aastaga.

Näiteks Soomes, kus on sarnased kompetentsikeskused eksisteerinud juba pikemat aega, on erinevate teenuste pealt teenitud summad küll kasvanud, kuid mingit osa asutuse tegevusest rahastatakse endiselt toetuste abiga.

"Tasuliste teenuste maht kasvab, aga lähiajal me isemajandavaks ei saa," ütles Vare. 

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tasub Eesti kompetentsikeskustest rääkides silmas pidada ka regionaalsuse printsiipi. Kõike ei tasu ilmtingimata koondada Tallinna.

Haapsalus on Vare sõnul TERE KK jaoks mitu head eeldust. Haapsalu kolldežis on olemas tervisejuhi ja disani erialad, linnal on olemas mudaravi kuvand ning kasutada saab HNRK kompetentsi.

HNRKs ravitakse Eelmäe sõnul umbes 1/3 Eesti statsionaarsetest taastusravi juhtudest. Mullu said seal statsionaarset ravi 2560 inimest. Haiglal on olemas palju tipptehnoloogilisi seadmeid nagu näiteks liikumisrobotid.

Ravimudaga seoses tõi Vare näite edukast koostööst ettevõttega. Koos Tallinna Farmaatsiatehasega on välja töötatud massaažikreem.

Ravimuda kosmeetikatoodete projektist ettekande teinud Irene Pehki sõnul ei vaja massaažikreem enam täiendavaid uuringuid, kuid poest seda veel niipea osta ei saa, sest turustamisega pole nad veel alustatud. Tootearenduses on praegu veel ka mudaekstraktiga jalakreem ja šampoon.

Seda, et ravimuda varud otsa peaks saama, ei tasu TLÜ ökoloogia instituudi vanemteaduri Jaanus Terasmaa sõnul karta. "Maardlates tekib seda isegi pigem rohkem juurde kui kaevandatakse," lausus Terasmaa.

Praegu on Eestis kolm suuremat meremuda leiukohta (Haapsalu, Käina ja Mullutu-Suurlaht) ja kaks järvemuda maardlat (Värska ja Ermistu). Haapsalu leiukohast on muda võetud juba 1825. aastast.

Taastusraviarsti Varje-Riin Tuuliku sõnul on üheks potentsiaalseks grupiks, kes võiksid senisest enam mudaravi saada, tööealised. Eriti liinitööliste puhul on suureks probleemiks ülekoormusest tingitud valud, mille ravimata jätmine võib viia püsiva tervisekahjustuseni.

TERE KK korraldatud uurimuses avastati, et ambulatoorne sooja- ja mudaravi osutus luu-lihaskonna valude leevendamisel üllatavalt efektiivseks.

Märkimist väärib, et uurimuses osalenud inimesed said ravi oma igapäevatöö kõrvalt. Keegi neist ei olnud mõnes spaas pikal puhkusel. See näitab Tuuliku sõnul, et toodetel nagu käte mudavann on märgatavat potentsiaali.