PERH ja Haapsalu lõid käed

(Vasakult) PERHi juhatuse liige Meelis Roosimägi, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid. Foto: Arvo Tarmula.

Reede keskpäeval peetud nõupidamisel jõudsid Haapsalu ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhid kokkuleppele, et Läänemaa haigla liidetakse PERHiga. Nüüd peavad otsuse heaks kiitma ka linnavolikogu ja Eesti valitsus.

Kui Haapsalu linnavolikogu ja valitsus liitumisplaanidele oma nõusoleku annavad, võiks PERHi juhatuse liikme Meelis Roosimäe sõnul uue ühishaigla asutamise lepingu sõlmida järgmise aasta jaanuari teises pooles.

Valitsuse kinnitust on Roosimäe sõnul oodata jaanuaris. PERH on riigisihtasutus ja vajab seetõttu liitumiseks valitsuse heakskiitu.

Liitumise tulemusena rajatakse uus sihtasutus, mille nõukokku kuulub kolm liiget PERHist ja kaks Haapsalu linnast. Haapsalu poolt peaks nõukokku kuuluma Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja volikogu liige Helle Saarsoo.

Nõukogu esimehe koht läheb PERHile. Omalt poolt on PERH lubanud anda uuele sihtasutusele 1,25 miljonit eurot, sellest 500 000 esmase sissemaksena ja ülejäänud 750 000 eurot kolme aasta jooksul.

„Need [summad] on investeeringuiks. Need ei ole jooksvate kulude lahenduseks,” lausus Roosimägi.

„Haigla saab suure finantssüsti. Haigla investeerimisvajadus saab tänu PERHiga liitumisele päris suures osas kaetud. Ka europrojekti raha tulek on kindlam, kui me oleme riigiga koos haigla omanikud,” lisas Sukles.

Sukles uskus, et Haapsalu linnavolikogus ei tohiks liitumise kinnitamisega probleeme tulla.

„Kuna läbirääkimistele oli kaasatud päris palju volinikke ning läbirääkimised olid avalikud ja PERHi juhid on mitu korda esinenud volikogu ees, siis arvan küll, et volikogul ei tohiks midagi selle vastu olla, et see väga tähtis ja maakonnale vajalik otsus vastu võeti,” lausus Sukles.

Linnapea sõnul läheb kokkulepe volikokku 19. detsembril. Ka Haapsalu linnavolikogu esimehel Jaanus Karilaiul oli kokkuleppe üle väga hea meel. „Haapsalu ja Läänemaa võidavad sellest igal juhul,” ütles Karilaid.

„Praegu tegeleme funktsionaalse arengukavaga, selgitame välja, mida on vaja teha,” ütles Roosimägi selle kohta, millised investeeringud on PERHil plaanis. Suklese sõnul tuleb arengukava põhisuunad kindlaks määrata järgmise aasta esimese kvartali jooksul.

„See ei ole tingimata ainult ehitamine. Kindlasti on vaja mingisuguseid seadmeid. Kui vaatame Euroopa rahastusprojekte, on seal ju omaosaluse määr,” lausus Roosimägi. Näiteks tervisekeskuste puhul, kus tegutsevad ühe katuse all perearstid, on see Roosimäe kinnitusel 25%.

Võimalik tervisekeskuse rajamine on Roosimäe sõnul üks asju, millest on läbirääkimiste ajal juttu tehtud.

 „See on kogukonnale hea ja ma arvan, et see on perearstidele ja haiglale kokkuvõttes sünergiat tootev asi. Aga ei välista üldse teisi asju. Töötame koos läbi ja vaatame, mis mõistlik on,” lausus Roosimägi. 

Roosimägi kinnitas, et uue sihtasutuse nõukogus enamuse saaval PERHil ei ole kavas teenuseid Läänemaal koomale tõmmata: voodikohtade arv jääb samaks ning säilivad senised eriarstide vastuvõtud. Teenuste maht koguni kasvab, sest juurde tuleb neuroloogi vastuvõtte.

Suklese sõnul on suure haiglaga liitumine väga tähtis. Võimalikeks investeeringuiks mõeldud euroraha omaosaluse täitmiseks tulnuks seni leida raha linnal endal või pidanuks haigla võtma laenu.

PERHi tulekuga seda enam tegema ei pea. „Nii linna finantsseis kui ka haigla finantsseis lähevad tänu sellele paremaks,” ütles Sukles.

Karilaid tõi näiteks ka selle, et riigihangete korraldamine läheb tänu PERHiga liitumisele nüüd soodsamaks. „Sellega jääb raha alles,” ütles Karilaid.