Haeska linnutorn. Foto: Arvo Tarmula
Pärast seda, kui maaomanik ei olnud nõus andma oma õueala avalikku kasutusse, kruvis RMK Haeska linnutorni juurest maha infotahvlid.
„Linnustendi eemaldamine tornist oleks otsekui ühe suure asutuse jõudemonstratsioon, sest muud selgitust ei oska küll sellele anda,” kommenteeris ornitoloog Tarvo Valker. „Kuna stendid on tehtud Haeska linnutorni jaoks, ei ole neid võimalik kusagil mujal kasutada.” Valker märkis, et RMK kontaktid olid vaid stendi jaluses ning need saanuks kergesti ilmastikukindla kleebisega kinni katta. Valker märkis, et Ale pakkus seda võimalust RMK-le.
„Paraku kaotab sellisest käitumisest ennekõike külastaja. Kuna Haeska torn on Matsalu rahvuspargi kõige populaarsem linnuvaatluskoht, siis linnustendide eemaldamine sealt on äärmiselt kahetsusväärne juhtum,” märkis Valker.
Valker ütles, et koos tuttavate ettevõtjatega teeb ta Haeska torni tarbeks korraliku eesti- ja ingliskeelse linnustendi.
„Kevadiseks turismihooajaks on uus stend kindlasti üleval,” ütles Valker.
Linnuvaatlustorn on asunud Tuuliku talu maadel 37 aastat. Praegune 8,5 meetri kõrgune torn ehitati Matsalu rahvuspargi administratsiooni poolt 2003 ja on linnuhuviliste hulgas väga populaarne. Haeska linnuvaatlustorn on mitmel linnuvaatlusvõistlusel olnud üks liigirikkamaid vaatluskohti.
Matsalu lahe põhjakaldal asuva Tuuliku talu peremees Ants Ale, kelle õue kõrval linnuvaatlustorn asub, ei saanud RMKga torni edasise haldamise asjus kokkuleppele, mistõttu lõpetas RMK torni hooldamise ja kasutamise korraldamise. Edaspidi on torni hooldamine maaomaniku õlul ja torni võib külastada omaniku loal.
RMK Lääne-Eesti külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul hakkas RMK haldama Tuuliku talu maal asuvat linnuvaatlustorni 2009 ja seni on maaomanikuga sõlmitud aastased tasuta maakasutuse lepingud. „Kuna tegemist on investeeringutemahuka objektiga, tahtsime nüüd sõlmida pikemaajalise lepingu,” selgitas Pajumets.
Ale sõnul on linnuvaatlustorni senine kasutuskord Tuuliku talu pererahvale sobinud. RMK soov muuta osa õuealast avalikult kasutatavaks ja sõlmida notaris pikaajaline maakasutusleping ei läinud aga maaomaniku soovidega kokku.
Ale sõnul on suurem osa inimesi tornis käies käitunud mõistlikult ja kuigi võõraid on sattunud ka taluõuele jalutama, pole nad pererahvale palju muret valmistanud.
Siiski on Ale märganud, et pärast seda, kui linnuvaatlustorni haldamine läks üle RMK-le, sattus sinna inimesi, kes arvasid, et kui tegemist on RMK avaliku objektiga, on seal ka samad võimalused nagu RMK puhkekohtades, näiteks õigus lõket teha. „Kuigi RMK kodulehel on kirjas, et torn asub eramaal ja ka see, millised võimalused siin on, aga ega inimesed seda alati peensusteni loe,” ütles Ale.
Ale, kes tegeleb turismiettevõtlusega ja peab linnuvaatlustorni kõrval Tuulingu puhkemaja, kinnitas, et on valmis jätkama torni ja sellega seotud objektide haldamist iseseisvalt ning lubama torni ka edaspidi tasuta kasutada. Ta lootis, et maaomanikuna on tal nüüd suurem õigus sekkuda, kui keegi linnuvaatlustornis ebasobivalt käitub.