Statistika järgi võiks Läänemaa kanda Eesti peksumaakonna tiitlit. Graafik: Andrus Rebane
Kohaliku politseijuhi Margus Kaldma sõnul näitab kehaliste väärkohtlemiste suur arv Läänemaal pigem inimeste julgust väärkohtlemisest teada anda ja politsei tõhusat tööd.
Tänavu kaheksa kuuga registreeriti Läänemaal 107 kehalise väärkohtlemise juhtu: maakonna elanike hulka arvestades rohkem kui kusagil mujal Eestis, 10 000 elaniku kohta 39 juhtu. Harjumaal ja Tallinnas on see arv 27, Viljandimaal Eesti pisim arv – 9 juhtu.
„Ilmselgelt pole siin loogikat, kui teame, et Tallinna ööklubide ümber käib pidevalt madin. Et me nii selgelt eristume, peab olema asi politseitöö taktikas,” ütles Kaldma.
Kaldma kinnitas, et peksmiste suurele hulgale vaatamata on võimalus tänaval peksa saada üsna väike. Suurem osa lööminguist toimub pereringis või ühisel viinavõtul.
„Enamasti on löömine ikka tuttavate inimeste vahel – vanade suhete klaarimine või ühise jooma ajal tekkinud tüli,” ütles Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin.
Inimesed on julgemad
Andrei Taratuhini sõnul pöördub politsei poole abi saamiseks enamasti kannatanu ise ja seda peab kriminaalpolitseinik positiivseks. „Kui ei teataks, oleks asi palju hullem,” sõnas ta.
Vägivallatsemist hakatakse uurima ka siis, kui teatajaks on pealtnägija, naaber jts. Samuti on politseil hea koostöö haiglaga – sinna pöördunud peksmistunnustega inimestest antakse politseile teada.
„Kui peksmise fakt on meile teada, ei saa me seda uurimata jätta,” selgitas Taratuhin. Ta lisas, et tihtipeale on kannatanu esimene emotsioon tõrjuv, aga juba järgmisel päeval on ta valmis rääkima.
Uurimise ajal võivad päevavalgele tulla ka peksja varasemad teod. Taratuhini sõnul on umbes veerand väärkohtlemise juhtumitest päevavalgele tulnud just ülekuulamise ajal, kui kannatanu räägib, et tegelikult on sama inimene ka varem peksnud.
Neid, kes peksmiste tõttu korduvalt politsei huviorbiiti sattunud, on omajagu. Näiteks aasta jooksul on üks perekond – keskealine poeg ja tema vana isa – omavaheliste löömingute tõttu jõudnud politseisse 39 korral. „Nii kui alkoholi said, läks kaklemiseks,” ütles Kaldma.
Nüüd on pereliikmed lahku paigutatud ja sellega tuli ka kaklemistel lõpp.
„Perevägivalla korral peakski nii olema, et pooled lahutatakse,” ütles ringkonnaprokurör Indrek Kalda. „Ühel osapoolel tuleb otsus vastu võtta, et enam kokku ei puututa, aga naisel on seda otsust väga raske teha,” lisas ta.
Enamik menetlusi lõpeb kokkuleppega
Margus Kaldma sõnul pakub politsei vägivallaohvritele võimalust ohvriabisse pöörduda ja nüüd, mil ohvriabi töötaja asub politseimajas, kasutatakse seda võimalust üsna palju. Sealt osatakse ohvrile juba soovitada, kuidas vägivallatseja käest pääsemiseks edasi toimida. Vägivallatsejaga tegeleb edasi prokuratuur.
Ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul jõuab umbes 10 protsenti kehalise vägivalla juhtumitest kohtusse, ülejäänud lõpetatakse menetlushuvi puudumise või poolte leppimisega tõttu.
„Kohtusse minek sõltub teo raskusest ja samuti selle toimepanijast, lähenemine võib olla väga erinev,” ütles Kalda. Ta lisas, et prokuratuuris asja lõpetamine ei tule kõne alla, kui perevägivald on toime pandud alaealise juuresolekul.
Kalda lisas, et ka lõpetamine ei tähenda, et vägivallatseja päris puhtalt pääseks – ka leppimise korral on võimalikud lisatingimused alates trahvist kuni üldkasuliku töö, alkoholiravile suunamise, käitumiskontrolli vms-ni. Vägivallatsejale võib panna peale isegi keelu teatud kohtades või baarides käia.
Nõus eelkõnelejatega….. ja kui enamus noorte isasi rügab võõras riigis või teeb mitmel kohal tööd maandudes ehk paariks tunniks koju magama,paljud emad sealjuures samuti,siis on selge,et vanavanemate hoolde jäetud laste kasvatus ei toimi. Või kui räägime nüüd meestest,siis kas keegi oskaks öelda,kus on võimalik mehel Haapsalus teenida palka,mis võimaldaks perele norm.elu? Kõik ju lv etteotsa ei pääse,ka maavalitsus on naisi täis,mõni üksik mees ehk kollektiivi eksinud ja ürita sa kuhugi end sisse pressida, näeme ju kõik,kuidas ühed ja samad näod toole vahetavad. Sealjuures ei ole kõik ettevõtjad ja mida sa ehitad üles elanikele,kelle ostujõud on minimaalne? Ehk siis siin linnas… Loe rohkem »
Läänemaal on ju miinimumpalk kõikides asutustes ja öeldakse veel, et see on konkurentsivõimeline.Keegi firma otsib siin ka ehitustöölisi ja millised nõudmised aga ise pakuvad ainult miinimumi .
Eriti vägivaldne on meie valitsus. Tema tegevuset tõttu on paljud läänlased sunnitud läänemaalt lahkuma. Paljud on sunnitud välismaalt tööd otsima. Rahvas lahjub vara hävib. Peretülide arv on laes. Olukord kinnitab et inimesed on viidud viimase piirini. Mina arvan et selle korraldajad peaks parema paranduslike tööde kolooniasse ennem kui selle korraldajad endale või teisetele tõsisemat viga teevad. Täpselt nii nagu framaares miinimumpalga kaudu inimesi piinatakse. Aga huvitav miks politsei inimväärseelu eest seisa ja tegeleb vaid tagajärgede mitte põhjustega.
No tee mis tahad, aga Haapsalu saab omale – – -pealinna nime.