Taebla AO kaupluse müüja Anu Raagmaa sõnul võetalse praegu poest sularaha pensionipäevadel. Foto: Arvo Tarmula
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles esmaspäeval riigikogu ees esinedes, et sularaha parema kättesaadavuse tagamise üks võimalikke lahendusi on sularaha väljastamine kauplustest.
Viimase aasta jooksul on Eestis pangakontorite sulgemise või sularahavabaks muutmise järel teravalt üles kerkinud paberraha kättesaadavus maal ja väikelinnades. Teemast ei ole jäänud puutumata ka Läänemaa, kui sularahavabaks muutus maakonna ainus Swedbanki kontor.
„Ma ei leia, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku,” ütles Hansson esmaspäeval. Ta pakkus välja hulga lahendusi, millega praegust seisu leevendada, eriti maapiirkondades elavate inimeste seas.
Sularahavõtt võiks olla teenustasuta
Hanssoni sõnul võiks kaaluda näites seda, et inimesed saaksid poest sularaha kätte. Hansson leidis, et kommertspangad ei peaks selle teenuse puhul kaupmeestelt tasu võtma.
„Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta. Põhimõtteliselt oleksid kõik võitjad,” ütles Hansson.
„Hanssoni välja pakutud süsteem väärib arutelu. Mõte on hea, siin on aga küsimus, kes kannab kaardimaksetasu. Väikepoodide puhul võivad tekkida lisakulud suurema koguse sularaha käitlemise vajaduse tõttu,” ütles majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa.
Haapsalu tarbijate ühistu (HTÜ) juhatuse liikme Raimond Lunevi sõnul saavad kohalikud kaupmehed mõtet, et poodidest võiks pangakaardiga sularaha võtta, arutada siis, kui kommertspankadel ja Eesti riigil oleks kindlam ettekujutus, kuidas see toimida võiks.
Lunevi hinnangul tähendaks sellise süsteemi sisseseadmine kaupmeestele uusi kohustusi, sest kasutusele tuleks võtta uued kassaprogrammid. „See ei ole nii lihtne, et hakkame lihtsalt sularaha välja andma. See nõuab täiesti uut lähenemist,” ütles Lunev.
HTÜ kauplustest saab sularaha välja võtta ka praegu, aga seda ei saa teha klient oma pangakaardiga. „See teenus on olemas, aga see on kitsas teenus, seda saavad kasutada ainult need, kel on Säästukaart Pluss (Eesti tarbijateühistute keskühistu pakutav krediitkaart – toim.),” lausus Lunev. Sularaha väljavõtmise eest tuleb Säästukaart Plussi hinnakirja järgi tasuda 1,5 protsenti tehingu summast, miinimumtasu on 1 euro. Kaardi kuutasu on 0,75 eurot.
Lunevi sõnul oli HTÜs kevadel pärast Swedbanki kontori sularahavabaks muutumise otsust arutelu, kas HTÜ võiks mõnda lisa-sularahateenust (näiteks müntide käitlemist) pakkuda, kuid ühtegi ettepanekut pank neile ei teinud ning see mõte ei teostunud.
Lunev oli seisukohal, et kui pangakaardiga poest raha võtmise süsteem ellu viiakse, ei peaks kaupmees ega klient maksma väljavõetud sularaha pealt pankadele teenustasu. „Meie ei teeni sealt pealt mitte midagi, saame lihtsalt kulu,” lausus Lunev.
„Mõte on hea, sest maainimene on praegu tõesti kehvas seisus, sest tal ei ole seda sularaha mitte kusagilt võtta. Kui riigi ja pankade poolt selline asi välja mõeldakse ja ära rahastatakse, oleks see väga tore asi,” ütles Lunev.
Eri seisukohad
Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul ei käi Vormsis pangabussi ning ühelgi pangal pole seal olnud ka kontorit. „Ausalt öeldes ei ole ka vajadust. Kuna meil ei ole kunagi olnud, ei oska me ka puudust tunda,” ütles Viks.
„Inimesed on oma elukorralduse juba nii seadnud, et see ei ole iseenesest probleem. Kui käid linnas, võtad raha kaasa ja elad sellest,” lausus Viks.
Poodidest pangakaardiga sularaha väljavõtmise kiitis Viks aga heaks. „See tundub täiesti mõistlik,” ütles Viks.
Virtsu elanik Laine Vesker peab aga pankade kohalolu maapiirkondades tähtsaks. Vesker kasutab sularaha saamiseks juba praegu Lihula tarbijate ühistule kuuluvaid Hanila vallas asuvaid poode, kus Säästukaart Plussiga saab välja võtta sularaha. Siiski on sel lahendusel omad piirangud.
„Pangast saan raha välja võtta nii palju, kui mul tarvis on, ja saan sinna ka raha sisse viia. Kui ma poodi lähen, siis sularaha ma poes arvele juurde panna ei saa,” ütles Vesker.
Eesti Panga kuus ettepanekut
Sularahateenuse pakkumine kauplustes.
Riigipunktide loomine, kus oleks koos nii panga-, apteegi- kui ka mitmesugused riigiteenused.
Riigihange, mille võitja tagaks maapiirkondades pangateenuse.
Pangakontorite sulgemise hea tava sisseseadmine (mis tingimustel sulgeda, kuidas sellest teavitada jne).
Omavalitsuste ja pankade senisest tihedam koostöö inimeste koolitamisel.
Omavalitsused vahendaksid pankade abiga sularaha liikumis- ja nägemispuudega inimestele.
[…] Lääne Elu uuris Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktori Ulla Ilissoni käest, mida arvab Swedbank Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni kuuest sularahateenuste kättesaadavust parandavast ettepanekust. Eesti Panga plaanidest saab lähemalt lugeda siit. […]
Mis ma siis teen, kui kaardimakse häiritud ja sularaha ka pole? Mis te topite neid automaate siis igasse ostukeskusesse et ei jõua neid üleval pidada. Tallinnas ju swed koondas eelmine aasta vist päris palju töötajaid.
Kuna pank võtab iga kaardimakse pealt prisket teenustasu,peaks antud juhul pank ka maksma teenustasu sularaha võtmisel kauplustele!? Sest just pangad võidavad pangaautomaatide kokkuhoiu pealt.
Huvitav, et Eesti Pank pakub ka vananenud lahendusi? Teenuskeskuste loomisest ammu räägitud, neid on vaja tegema hakata, mitte pidevalt vaid soovitada. Reformierakond koos IRL-ga lubasid enne valimisi ka apteegibusse!? Kus need on? Lubadusi on kerge anada, aga reaalselt peaks ka midagi tegema.
Kui ma viin oma raha panka siis peaks selle sealt kätte ka saama kui MINUL vaja.Pangad teenivad rahva rahaga suuri kasumeid,aga kliendi % on olematu.Järjest häbematumaks lähevad.
Pank promob kaardiga maksmist aga kauplus peab väjastama sularaha – uskumatult hea idee. Äkki võiks laenu ka kaupluse kassast saada?
Elad ikka ilmselt asustamata saarel, ETK võimaldab ka täna vägga soodsalt laenu. Mulle pakuti ja see laenuintress oli väga-väga soodne.
veel oleks tegelikult hea mõte kui pimesooleoperatsioone teeks küla sepp ja õpetajaks oleks kohalik karjapoiss. Politseiteenust saaks osutada piirkonna jahiselts. Ideaalne.
minu arvates võiks laenu jm. teenuseid osutada meie oma eestlaste laenuhoiuühistud. Lähem ja vastutustundlikum teenus ja kasum jääb piirkonda, Eesti arendamiseks. Mitte ei pumbata meie raha miljarditega välja ja mingit kasu me sellest ei saa.
Väga ammu juba Norras ja Rootsis toimiv lahendus.
Samamoodi nagu saab nendel maadel ka tanklatest ja poodidest käsimyygiravimeid osta.
Jah võtke teistest eeskuju ja saate ka võibolla oma asjad toimima.
Nali naljaks,kuidas saab nädalavahetusel Haapsalus valuutat vahetada?
„Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta. Põhimõtteliselt oleksid kõik võitjad,” ütles Hansson.
võitjad oleksid ka vargad- röövlid jne. Kes vastutab turva poole pealt? Ikka kõik teiste kaela, et omal hea oleks elada?
Asjale võiks läheneda ka selle nurga alt, et kauplus väljastab sularaha ainult võimalusel. Mis tähendab seda, et kui kassas on raha, siis saad ja kui pole, siis pole. Praegu viivad sularaha kauplusest ära turvafirma töötajad. Tulevikus võib juhtuda, et seda teevad kaupluse kliendid. Sularaha hulk ei kasva kaupluses ja pigem on võimalik kokku hoida sularahaveo teenuse arvelt.