0

Merikotkaste püsielupaigad on nüüd paremini kaitstud

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

P1270

Merikotkas läinud nädalal Haapsalu Tagalahel. Foto Aivar Veide

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus määrusega kinnitati 22 Hiiu-, Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal asuva merikotka püsielupaiga piirid ja kaitsekord.

Merikotka püsielupaik tähendab pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, kus inimtegevus on piiratud. Ajal, mil kotkad pesitsevad ehk 15. veebruarist 31. juulini võib nende pesasid ümbritsevatel aladel olla vaid erandjuhtumitel, näiteks järelevalve- ja päästetöödel. Ka võib Keskkonnaamet lubada pesitsusajal teha püsielupaigas teadus- ja hooldustöid.

1. augustist 14. veebruarini on püsielupaigas viibimine, jahipidamine, kalapüük, seente-marjade korjamine lubatud. Püsielupaika läbivaid teid ja radu on samuti lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada.

Peamiselt pesitusaegse rahu tagamiseks moodustatud piiranguvööndites on lubatud ka majandustegevus, aga seda vaid kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimustel. Püsielupaikades kehtestatud piirangud on vajalikud merikotkaste häirimatuks pesitsemiseks ja neile igati soodsa seisundi loomiseks ning tagamiseks.

Merikotkas on ohustatud liik, mille arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisest poolest. Praegu läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv 250-le, kuid veel 1960. aastate lõpus ei olnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Merikotkaste pesapaikade püsielupaikadena kaitse alla võtmise ettepaneku tegi Eesti parimaid röövlinnueksperte koondav Kotkaklubi.

Berit-Helena Lamp

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz