Viimase kahe nädala jooksul on korduvalt lõhutud Hanila valla suurtalu Ranna rantšo karjaaedu, lahti pääsenud hobused on tekitanud ümbruskonna talunikele tuhandeid eurosd kahju. Talu perenaine Ande Arula on aedade lõhkumisest nii löödud, et lubas hakata karja vähendama.
Arula sõnul on elektrikarjuse traate näpitsatega mitme postivahe ulatuses läbi lõigatud. Ka on väravaid avatud ja loomad välja päästetud.
„Päise päeva ajal ja mitu korda järjest. Saad ühe otsa ära parandada, on teine lahti tehtud,” ütles Arula.
Kohati tundub Arulale olevat tegu lausa pahatahtliku, sihiliku lahtipäästmisega.
„Ühe talu juurest võeti neli-viis postivahet aeda maha, et palun minge õue trampima,” sõnas Arula.
Karjaaedade lõhkumine algas Arula sõnul kaks nädalat tagasi. Esialgu pääsesid lahti šoti mägivesised.
Arula ajas ringi hulkuvad loomad lauta ja hoiab neid nüüd seal, kuid osa loomi on praeguseni kadunud.
Läinud nädala alguses hakkasid lahti pääsema hobused, keda Arula on vahelduva eduga ümbruskonnast püüdnud.
Seni karjatas Arula hobuseid 200 hektaril. Karjaaeda on ühtekokku 150 kilomeetrit, mida ei ole võimalik iga päev kontrollida. 120 tõuhobust on nüüd neljandat päeva rantšo juures alla hektari suuruses aedikus. Arula kontrollib öösiti paar-kolm korda, kas loomadega on kõik korras. Ettevaatuse mõttes on Arula jaganud kitsukese karjaaia kuueks osaks, et loomi ei oleks nii lihtne lahti päästa.
Väikeses aedikus, kus ei kasva rohtu, hävitavad hobused talvist heinavaru.
„Seitse-kaheksa rulli läheb päevas,” sõnas Arula.
Arula teavitas ka politseid, kuid suurt abi ta sealt ei looda. Avaldust ta aedade lõhkumise asjus ei teinud, sest sellest pole tema sõnul nagunii kasu.
„Mina pean seaduse järgi oma loomad kinni hoidma. Kui ma ei hoia, siis olen ise süüdi. Aga kui see minust enam ei sõltu, siis olen ma üksi, ja mis ma siis teen,” ütles Arula.
Arula on aedade lõhkumisest nii löödud, et lubas hakata karja vähendama.
„Võimalik, et see on mõni loomaarmastaja, kes tahab, et hobused vabaduses kappavad,” arutles ta.
Pigem on Arula sõnul siiski tegu lihtsalt pahatahtliku ja kadeda inimesega.
“Ja tal peab olema aega passida mööda metsi. Esimesed lahtipääsemised algasid metsakohtades,” ütles Arula.
Karjaaedade lõhkumise all on kannatanud ka Metsküla kandi talunik Raul Kukk.
Neli-viis aastat tagasi lõhuti Kuke karjaaedu pidevalt, nii et Kukk oli sunnitud samuti loomad lauta ajama.
Ka Kuke karjaaedu lõigati katki näpitsatega mitme postivahe ulatuses.
„Tavaliselt lõigati kohe pärast seda, kui olin käinud aedu üle kontrollimas,” sõnas Kukk.
Mingil ajal lõppes karjaaedade lõhkumine iseenesest. Süüdlast kätte ei saadud.
Kõige viimasena päästeti hobused Arula sõnul lahti talunik Indrek Karelsoni maade naabruses Kõera külas, kus hobused hävitasid 40 silorulli.
„Kahe nädala loomasööt,” ütles Indrek Karelsoni abikaasa Merle Karelson.
Silorullide kile on katki hammustatud ja silo ei säili. Karelsoni sõnul ei jõua loomad nii suurt hulka silo enne riknemist ära süüa.
„Nii et eks see silo läheb looja karja,” ütles Karelson.
Karelsoni sõnul käisid hobused paari päeva eest ka põhurullide kallal ja tallasid ära 7—8 ha heinapõldu. Karelson hindas kahju suuruseks 4000 eurot ja teavitas juhtunust kohalikku omavalitsust. Seda, et keegi lõhub pahatahtlikult karjaaedu, Karelson ei usu.
„See trall käib juba aastaid. Need hobused lasevad ennast ise välja, sest otsivad paremat süüa,” ütles Karelson.
Ka teise kahjukannataja Urmas Jõgi sõnul pole võimalik, et karjaaedu lõhutakse.
„Rantšo hobused on tallanud viljapõlde ja heinamaid aastaid,” ütles Jõgi.
Viimasel ajal on Jõgil tallatud kümmekond hektarit siloheina ja rapsipõldu. Kahju suurust ei osanud Jõgi öelda.
Hanila valla Rannaküla elanikud Tõnu Talving ja Milvi Täll seevastu kinnitasid, et neile ei ole hobused mingit kahju teinud. Talving ütles, et pole hulkuvaid hobuseid märganud ja suhted Ranna rantšo perenaisega on head. Arula on hobuseid karjatanud Tälli ja Talvingu maade lähistel, aga ka nende maadel.
„Mina ootan hobuseid pikisilmi tagasi,” sõnas Täll.
Haapsalu politseijuht Margus Kaldma ütles, et politsei käis Arula juures teisipäeval kontrollimas teadet, et keegi on kuritegelikult rantšo karjaaedu lõhkunud ja avanud.
„Sellele ei leitud kinnitust. Menetlust pole põhjust alustada,” sõnas Kaldma.
Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et külarahvas on varemgi tema poole pöördunud, et rantšo hobused hulguvad ja tekitavad kahju.
„Nüüd on esimest korda pöördutud ametlikult ja kirjalikult,” sõnas Peksar.
Esialgu ei osanudki Peksar öelda, mida saab kohalik omavalitsus suure hulga hulkuvate tõuhobuste asjus ette võtta.
„Oleks tegu kasside ja koertega, siis vastaksin kohe, aga hobuste koha pealt ei tea. Tuleb uurida,” sõnas Peksar.
Fotod: Arvo Tarmula
Oma kapsapõllul hobuseid nähes, aitaks ise karja vähendada, pärast hea rääkida, et põdra pähe lastud.
Piltide pealt tundub tõesti ,et ega seal karjamaal palju just süüa pole.Ehk peaks proua tõesti karja vähendama kui nende toitmine üle jõu käib.Aitaks ju näiteks paarist hobusest
Nõustun eelnevate kõnelejatega. Proual puudub igasugune kontroll oma loomade üle. Süüdistada pole siin kedagi teist. See triangel kestab algusest alates. Artiklis mainiti vaid suurtalunikke, aga kahju on tekitatud ka peredele, kelle kapsad ja muud talvevarudeks mõeldud põllusaadused Ande loomade poolt söödud saavad. Teeb ikka pahaseks küll.
Hobuste aedadest välja käimise kohta ei julge pead anda, siinkandis on ennegi olnud debiilikuid kes niisama kiusupärast loomi aedatest välja lasevad…Aga mis võib veel tigedamaks teha on proua enda poolt tekitatud kahjud…mitugi kohalikku talunikku oleks rikkam kui oleks oma saadusi kellegile teisele müünud ja selle eest ka raha saanud.
et hobused murravad ise tühjaks söödud põldudelt välja ja otsivad paremat. See jant on seal kestnud sellest ajast saati kui Ande oma hobustega tuli sinna ja ei lõpe enne kui lahkub.
Nagu ka juuresolevatelt fotodelt näha, on karjamaad rohust puhtad ning tallatud porimülgasteks. Tegemist on ilmselgelt ülekarjatamise ja punktreostusega. Kus on PRIA ja Keskkonnaameti silmad? Jääb vaid loota, et “pahatahtlike” naabrite kaevuvesi taas kord virtsaveest rikutud ei saaks.
Kohutav on lugeda sellist artiklit, kus ajakirjanik pole viitsinud fakte kontrollida.
Esiteks ei tohiks proua Andel olla ühtegi hobust, tal on välja kuulutatud pankrot ja ei tohiks omada mitte ühtegi hobust.
Teiseks on tema enda väidete kohaselt seal 130 hobust, kolmandaks tõupuhtaid on nendest heal juhul pooled, ei tea et ristandhobune mingi eraldi tõug oleks?
Neljandaks on hobused ammu juba käinud ja põldudel silorulle, heinarulle jne lõhkunud. Kisa tõestis proua Ande nüüd, kuna tema vastu esitati kahjunõue ja nüüd on vaja jälle ohvrit mängida.
Kui 150 km aedu siis äkki peaks rohkem neid kontrollima