6

Juhtkiri: Lõuna-Läänemaale üks gümnaasium

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

LE 25

Selle üle, kas ja kuidas peaks Läänemaal koolivõrk korralduma, on arutletud aastaid. 

Enamasti tuleb see kõneaineks siis, kui riik on omavalitsustele järjekordselt jõulist survet avaldanud, näiteks lahutanud põhikooli ja gümnaasiumi rahastamise või pakkunud präänikut, lubades kooliastmeid rahastada ühest katlast, kui omavalitsus lubab gümnaasiumi kolme aasta pärast kinni panna.

Läänemaal ei ole jõuvõtted vilja kandnud. Omavalitsused maksavad gümnaasiumidele aastas tuhandeid eurosid peale ja pole isegi virisenud. Makstakse hea meelega. Gümnaasium kannab identiteeti, selle eest ollakse nõus maksma.

Pigem on kohalik omavalitsus nõus loobuma algkoolist, põhikoolist või õpilaskodust, et gümnaasium jääks alles, ja arusaadav, kui gümnaasiumi kaotus võrdub iseenda kaotamisega. Iseküsimus on, kas ikka võrdub. Seepärast jätkem praegu kõrvale emotsionaalsed ja filosoofilised dilemmad ja vaadakem arve.

Läänemaa viie gümnaasiumi peale alustab 10. klassis 1. septembril õpinguid kokku 177 õpilast ehk kuus klassitäit. Kokku õpib viies gümnaasiumis 2014.–2015. õppeaastal ligi 550 õpilast. Kõik need õpilased ühte kooli ära ei mahu, sest maakonna suurimasse, Läänemaa ühisgümnaasiumisse mahuks õppima 360 õpilast.

Tõenäoliselt ei mahu nad sinna ära ka siis, kui arvestada õpilaste hulgast maha need Noarootsi gümnaasiumi õpilased, kes on tulnud õppima mujalt Eestist.

Niisiis vajaks Läänemaa kaht gümnaasiumi. Üks neist kahest on kahtlemata Läänemaa ühisgümnaasium. Kus peaks aga teine asuma?
Kui vaadata selle järgi, kus koolis tahetakse õppida, siis on teine gümnaasium Noarootsi.

Sealgi on õppida soovijate hulk kahanenud, aga mitte niivõrd, et konkurss kaoks. Kunagise kuue asemel on kohale kaks õpilast, aga Noarootsi on ainus gümnaasium, kuhu igaüks sisse ei saa ega peagi saama.

Kui võtta maakonna kaart ette, oleks mõistlik, et teine gümnaasium asuks Lõuna-Läänemaal. Sellele on viidanud nii Praxise uuringud kui ka enam-vähem kõik viimase aja haridusministrid.

Kunagi on katsetki tehtud luua Lihula ja Kullamaa peale üks ühine kool. Paraku ei tulnud sellest midagi välja. Paraku on just Lihula ja Kullamaa maakonna gümnaasiumidest pisimad. Miks see nii on?

Kas Lõuna-Läänemaa kohalikud omavalitsused on vähemalt püüdnud sellele küsimusele vastata ja midagi teha, et Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasium tõesti sünniks?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
lapsevanem
lapsevanem

saadan oma lapse esimesel septembril LÜGi, arvan,et kui ta ise ka viitsib õppimise juures vaeva näha,siis saab ta seal korraliku hariduse,millega edasi ülikooli pürgida.Jõudu õpetajatele.

Kodanik
Kodanik

hmm, kuidas seda LÜGi saab nõrgaks gümnaasiumiks tituleerida, kui ta vaevalt oma esimese aasta alles tegutsenud on. Seda aga et põhikooli õpetajad avalikult lastele ja lastevanematele räägivad et nad oma lapsed ükskõik kuhu, ainult mitte LÜGi saadaksid- vot see on piinlik asi. see, et noored nendesamade põhikooli õpetajatele poolt nii Haapsalust minema aetakse, neile “soovitajatele” kohale ei jõua.

nimi
nimi

tugevamast koolist tulnud õpilased saavad sellest väga hästi aru, kas kool on nõrk või mitte. Ei maksa põhikooli õpetajaid küll süüdistama hakata, nemad on enamasti õpilastega aastaid tööd teinud.
Kuidas saab öelda et LYG on tegutsenud alles aasta ja et vara veel väita midagi selle kooli kohta, seal on ju peaaegu kõik Wiedemanni õpetajad- tähendab et see on endine “viidekas”.

Anonüümne
Anonüümne

Haapsalu loobus küll meelsasti gümnaasiumist. las olla riigigümnaasium, peaasi et linn maksma ei peaks. vaadates selle aast põhikooli lõpetajate hulka, kes on mujale gümnaasiumi läinud, tundub et LYG võib oma uksed varsti rahumeeli kinni panna. Väga nõrk gümnaasium.

anton
anton

Lõuna-Läänemaa gümnaasium ei ole kunagi toredast ideest kaugemale jõudnud. See oli mõni aasta tagasi väga populaarne kool, kuna sellest räägiti palju…

anu
anu

Tehtagu see kool ikkagi ära!

wpDiscuz