0

Uus IT-lahendus aitab Läänemaa päästjaid

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi osana loodud uus operatiivteenistuste geoinfosüsteem aitab päästjail oma tööd senisest efektiivsemalt teha. Paari nädala eest paigaldati uue süsteemi kasutamiseks vajalikud seadmed nii Läänemaa komandode põhipäästeautodesse kui ka operatiivkorrapidaja omasse.

Kogu info ühel ekraanil

„Lihtne, aga väga tõhus. Olen rahul, sest minu töö teeb see lihtsamaks,” ütles Haapsalu komando päästja Risto Koch. „Vahel ei ole garaažis levi kõige parem olnud, aga välja sõites viskab kohe kõik ekraanile. Mõnes komandos on süsteem natuke jamanud, kuid mul on töötanud väga hästi.”

Põhipäästeautos on alusele kinnitatud põrutus- ja veekindel tahvelarvuti. Kui auto on komando garaažis, näitab arvuti oma ekraanil, et auto on „kodus”.

„Kui tuleb väljakutse, vajutan nupule, et sõitsime välja, ning ekraanile viskab automaatselt aadressi, kuhu peab sõitma, kus on õnnetus. Enam ei pea hakkama ise kaarte lappama või GPSi asukohta sisse toksima,” rääkis Koch.

Sündmuse kohta on ekraanil näha ka lisainfo, sh vastused, mis häirekeskus on inimeselt oma küsimustele saanud, ja ressursid (teised päästeautod, kiirabi, politsei), mis sõidavad sündmuskohale. Varem pidid päästjad pidevalt võtma ühendust häirekeskusega, et üle kontrollida, kas ja millised lisajõud on teel.

„Saan kohe vajadusel ressursse juurde tellida või vajadusel ka tagasi saata,” ütles Koch.

Kochi sõnul aitab süsteem paremini planeerida ka kogunemiskohti, kuhu päästeautod suunduvad, vältimaks olukorda, et operatiivmasinad üksteisele ummiku tekitavad. Peale selle saab seadme abil ka mõõta õnnetuskohas olevaid vahemaid ja pindalasid.

Samuti on võimalik näha veevõtukohti. „Näitab ära, kus ja millise läbimõõduga on hüdrandid. Enam ei pea otsima kaartidelt või jooksma mööda tänavaid,” ütles Koch.

Lihtsasti õpitav

„Suhteliselt lihtne asi,” ütles Koch vastuseks küsimusele, kui keeruline oli tal uut süsteemi õppida.

Haapsalu operatiivkorrapidaja Andrus Eltmaa käis enne uue IT-lahenduse kasutuselevõttu Tallinnas koolitusel ning tutvustas omakorda süsteemi kohaliku komando päästjaile.

„See ei ole raske neile, kes on arvutiga enne kokku puutunud. Suhteliselt inimsõbralik süsteem,” ütles Eltmaa.

Operatiivkorrapidaja juhtimisautos, kus on rohkem ruumi ja vajadus rohkemate võimalustega süsteemi järele, paigaldati infosüsteem sülearvutil põhineva seadmena.

„Mina näen päästeressursse üle Eesti, suur päästeauto näeb aga ainult kindla väljakutse omi,” lausus Eltmaa.

Eltmaa sõnul on uue süsteemi üks suurim pluss selles, et nüüd käib kiiresti häirekeskusesse tehtud kõne positsioneerimine.

„Kui häirekeskus võtab vastu hädaabiteate ja inimene ei oska seletada, kus ta asub, sest tihtipeale ei tea paanikas inimesed, kus nad asuvad, siis häirekeskus näeb, kus ta on, ja saab anda meile täpse asukoha,” ütles Eltmaa.

Suured plaanid

Terviseameti peadirektori Tiiu Aro sõnul on kavas uue tarkvaraga varustada ka kõik kiirabiautod.

„Uue tarkvara kasutuselevõtt loob eeldused kiirabi kiiremaks kohalejõudmiseks. Süsteemi esimesed katsetused on kinnitanud, et see on mugav ja kasutajasõbralik lahendus. Kogu projekti võib õnnestunuks lugeda juba siis, kui kiirem kohalejõudmine suudab päästa kas või ühe inimelu rohkem, aga tunnistan, et meie ootused on kõrgemad,” ütles Aro.

Edasiste arendustega on kavas uue geoinfosüsteemiga liita peale pääste- ja kiirabivaldkonna ka politsei.

Uus süsteem on samm üleminekus ühele hädaabinumbrile 112, milleks loodetakse valmis olla  selle aasta lõpuks. Pärast ühele hädaabinumbrile üleminekut saab 2015. aastal häirekeskuse hädaabinumbrilt 112 peale kiirabi ja päästjate kutsuda ka politseid.

Rahastus tuli Šveitsist

Geoinfosüsteemi ellurakendamise juhtiv ja vastutav asutus on olnud häirekeskus. Töövahendi tehnilist valmimist tagas ja koordineeris, andmebaase ühildas ja päästesõidukite tarkvara paigaldas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), tarkvaralahendused valmistas ning koolitusi aitas ellu viia CGI Eesti AS.

Töövahend loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ning maksis u 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastab Šveits ja 15% Eesti riik.

Fotod: Arvo Tarmula.

IMG_3712 IMG_3721 IMG_3734 IMG_3735 IMG_3739

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz