4

Läänemaa vallad protestivad prügiseaduse vastu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Jõulukuusk prügikasti kõrval. Foto: Arvo TarmulaFoto: Arvo Tarmula

Läänemaa omavalitsused saatsid riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, milles protestivad jaanipäeva eel vastu võetud seaduse vastu, sest see kitsendab nende õigusi.

Vahetult pärast jaanipäeva väljakuulutatud jäätmeseaduse muudatus võttis kohalikelt omavalitsustelt võimaluse otsustada, kas korraldada prügivedu oma territooriumil ise või tellida see teenus hanke kaudu mõnelt erafirmalt. Seadusemuudatust on kritiseeritud kui katset sundida Tallinna linna taas ostma prügiveoteenust suurtelt jäätmeveoettevõtetelt.

Seda kahtlust on riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud protestikirjas korranud ka Läänemaa omavalitsuste liit, mis ei ole rahul Eesti riigi liigse sekkumisega omavalitsuste autonoomiasse. Otsapidi puudutab see teema aga ka Läänemaad, sest Vormsis, mis küll ei kuulu enam Läänemaa omavalitsuste liitu, kogub praegu elanikelt jäätmed kokku kohalik omavalitsus, kes need siis mandrile toimetamiseks prügifirmale üle annab.

„See, kas igal elanikul on oma prügikast või mitte, on nende vaba valik. Meil on üle saare igas külas prügimajake, kus on jäätmete kaupa eraldi konteinerid, kuhu inimesed oma prahti toovad. Sealt veame prügi oma jäätmejaama ja sealt lähevad need omakorda mandrile,” kirjeldas Vormsi vallavanem Tanel Viks.

„Praegu me oma süsteemi uuesti üle ei vaata. Jäätmeseaduses on päris mitu asja, mis on natuke absurdsed. Ilmselt üritame asja reguleerida väikesaarte seadusega. Laseme puhkuseaja mööda ja hakkame seda siis täpsemalt uurima. Rumalaid seadusi suudavad kõik välja mõelda, kuid mina ei arva, et iga selline seadus on täitmiseks,” nentis Viks.

Põhimõtteline küsimus

Hanila vallavanema ja Läänemaa omavalitsuste liidu aseesimehe Arno Peksari sõnul piirab jäätmeseaduse muudatus omavalitsuste õigusi. „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on öeldud, et kohalik omavalitsus korraldab jäätmevedu. Uue seadusega tahetakse asju otsustada teistmoodi. Nüüd tahetakse öelda, et jäätmeveo puhul tähendab korraldamine ainult teenuse sisseostmist ja ise seda teha ei tohi, siis on see ju tegelikult kahepalgeline,” ütles Peksar.

Peksar tõi võrdluseks teise tähtsa valdkonna, milleks on haridus ning mille korraldamist omavalitsustele usaldatakse. „Kui hiljem leitakse, et midagi on liiga valesti korraldatud, on meil ju valimiste ajal võimalik poliitiliselt öelda: astusite ämbrisse, valige hoopis meid ning tuleme ja teeme paremini,” lausus Peksar.
„Teine asi on, et jäätmeveo sagedus tiheasustatud alal sõltub biolagunevate jäätmete kompostimisest. Kuidas ma seda kontrollin, et inimene korrektselt kogu aeg kompostib?” arutles Peksar.

Munitsipaalmonopoli oht

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Rainer Vakra (SDE) sõnul on jäätmeseaduse muutmise eesmärk saavutada prügiveoteenuse madalam ja läbipaistvam hind ning pöörata tähelepanu jäätmete sorteerimisele. „Ainuke muudatus on see, et omavalitsuse allüksus ei saa enam küsida oma tegevuse eest elanikelt vahendustasu. Seadus peab inimest kaitsma, mitte vastupidi. Kunstlikult loodud läbipaistmatu hinnakujundusega munitsipaalmonopol ei tohi olla Eesti jäätmekäitluse tulevik,” ütles Vakra.

Biojäätmete kompostimisse sidumine jäätmeveo sagedusega on Vakra sõnul mõeldud selleks, et väärtustada olmejäätmete sorteerimist. „Kui elanikel on võimalus biojäätmeid kompostida ja sorteerida, peab olema ka võimalus konteinerit harvemini tühjendada, et tagada reaalne rahaline kokkuhoid. Rõhutan veel kord, et tegemist on võimalusega ja ka vastava korra töötab välja omavalitsus just oma vajadustest tulenevalt,” lausus Vakra.

Jäätmevedu Läänemaal

  • Viimati 2013. aastal korraldatud hangete kinnitamise järel on Läänemaal kaks maakonnaülest prügiveopiirkonda. Üks on moodustatud Haapsalu linnast ja Ridala vallast. Teine Hanila, Lihula, Martna, Nõva, Oru, Taebla ja Risti vallast, millest viimased kolm moodustavad nüüd Lääne-Nigula valla.
  • Vähem kui 1500 elanikuga omavalitsustes puudub kohustus teostada korraldatud jäätmevedu. Noarootsi ja Kullamaa ei korralda ise jäätmevedu, seal toimub vedu vabaturu hindade alusel. Vormsi vallas ei ole vedajal eraisikutega prügiveolepinguid. Saarelt prügi äravedamise leping on vedajal üksnes kohaliku omavalitsusega.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
prügiori
prügiori

ka KOV ametnikel on näpud määritud ja taskud prügised

Mart
Mart

Nii see on :Eestis kaks tegijat Tallinn ja Eesti Vabariik(mis ei ole vaba) ja kõik ülejäänud leppige sellega.Antud asjas kindlasti süüdi Savisaar ja pole üldse oluline et Riik seaduse vastu võttis.Selline demokraatia meil on.

juts
juts

Ei tasu ära unustada seika, et Vakra on RagnSellsi eesträäkija ning nende soovide läbisuruja.

Roosamanna
Roosamanna

Kui keegi mäletab kuidas see omavalitsustele prügivedaja valimise õiguse andmise seadus vastu võeti, kibekiiresti vastu jõule aasta lõpus (kilekotid ämma kappi). Nüüd on see seadus oma eesmärgi täitnud, väiksed vedajad on välja suretatud, tarvis jälle hiigelkasumeid teenima hakata. Seda enam, et oletatavasti on nii mõnigi poliitik varajatud osalusega mõnes kodumaises suurvedajas näppupidi sees…

wpDiscuz