Liivi ajaloopäeval räägiti nii Liivi esmamainimisets 645 aastat tagasi kui ka ajaloolase Robert Nermani trükiootel käsikirjast. Liivi kooli seinal avati kooli direktori Ferdinand Rajavere mälestustahvel.
Liivi ajaloopäev toimus 15. juunil, teatas Robert Nerman. Selle avas Kati Läll, kes rääkis Liivi esmamainimisest, millest möödus 645 aastat, koolist, mis oleks saanud 145 aastaseks, raamatukogust, mille vanuseks on 95 aastat ning kolhooside asustamisest, mille moodustamisest möödus 65 aasta.
Seejärel avati endise Liivi kooli seinal mälestustahvel kooli direktor Ferdinand Rajaverele, kes töötas seal rasketel aegadel (1942-1950).
Sõna võtsid veel Rajavere lapselapselaps luuletaja Aidi Vallik, kes meenutas oma vaarisa.
Ajaloopäeval said sõna veel Kullamaa vallavanem Jüri Ott, Liivi raamatukogust kõneles Helme Vendel, kolhooside asustamisest rääkis Ants Karm ning Liivi abikooli õpetaja Elvi Eihenbaum kõneles koolielust aastatel 1973-1986.
Kool tegutses 2005. aastani. Praegu on kooli ruumides ajalootuba, raamatukogu ning käib koos Liivi Naisselts.
Oma uuest valminud käsikirjast „Liivi ja Jõgisoo ümbruse külad“ rääkis ajaloolane Robert Nerman. Käsikiri on väga mahukas ja kui lisada veel fotod ja skeemid, võib raamatuna see ilmuda ligi 500 leheküljena.
Raamatu toimetamise ja trükkimise rahastamiseks saab teha annetusi Swedbangas Liivi Naisseltsi arveldusarvele EE961010220233056222 märgusõnaga „Raamat“.
Fotod: Liivi Naisselts
Oli tore sündmus,pea kolmsada inimest käis läbi,kaugemalt ja lähemalt,enamus oli kudagi Liiviga kunagi seotud olnud,ilm soosis ja oli armulikult päiksepaisteline,ka valla juhtkond oli kohal ja tunnustas liivilasi nende entusiasmi eest uurida oma juuri ja talletada ajalugu