Juhtkiri: Kulukad koolid ja arstiabi

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

LE 25Läänemaa koolide ja haiglate tulevikku iseloomustab ühine joon – vaikne hääbumine. Lääne Elu meelest tasuks seda protsessi pidurdada nii palju kui võimalik. Hoides tervishoiuasutusi ja koole, hoiame maakonna elanikele hädatarvilikku taristut.

Kõige suuremad muudatused ootavad ees värske ühisvalla Lääne-Nigula elanikke, kus seitsme aasta jooksul peaks kaduma kolm suhteliselt suurt põhikooli. 25 aastat tagasi oli see igapäevane, et laps istus bussi ja sõitis Taeblasse kooli. Väikeste koolide taastamine oli tähtis osa iseseisvuspüüdlustest. Kui nüüd lugeda, et Oru või Palivere koolil pole tulevikku, lõikab see hinge, nagu oleks Nõukogude võim tagasi tulnud.

Praxise prognoosi ei tohi võtta kui sulgemisotsust. See on analüütikute prognoos, mis lähtub rahvastikuprotsessidest. Tõsi, Lääne-Nigula puhul torkab silma, et põhimõte oli jätta igasse omavalitsusse üks kool. Pole valda, pole kooli. Nii kujunebki, et Nõval on algkool, aga Ristil pole midagi. Selline jaotus on ebaõiglane, ühisvalla elanikke karistatakse nüüd liitumisotsuse eest.

Kõik saavad aru, et kui ei ole peresid ega lapsi, pole ka koolimaja vaja. 12 lapsega mikrokoolid mõjuvad pigem koduõppeasutustena ja sellisena on neil ka tulevikus elujõud. Ühiskond tervikuna peaks aga lähtuma efektiivsusest ja professionaalsusest. Väga väikesed koolid on kallid ja kohati on neisse ka keeruline häid õpetajaid leida.

Lihulas pole juulist enam haiglat. Haigekassa oli otsustanud, et väiksemat kui 50 kohaga haiglat pole vaja rahastada. Keegi pole vaevunud selgitama, miks just 50 kohta on piir. Miks mitte 38? Sellest otsusest paistab läbi soov väikesed raviasutused sulgeda. Sama on juhtumas Läänemaa haiglaga. Aasta lõpus kaotab see iseseisvuse ja liitub Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Arstiabi kvaliteedi suhtes võib see olla hea otsus, sest Tallinna asjatundjate abiga võib see minna veelgi paremaks. Aga pikas perspektiivis näib Läänemaa haiglast kujunevat midagi polikliiniku taolist. Haiglaravi koondub Tallinna.

Lääne Elu ei kutsu kedagi barrikaadidele, kuid otsuseid tehes tuleb meeles pidada, et hõredalt asustatud maakonnas tuleb teha arstiabile ja kooliharidusele suhteliselt suuremaid kulutusi kui suurlinnades.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tegelikult
9 aastat tagasi

Lihulas on 2-s majas 50 voodikohta olemas. Mahuks haigekassa rahastamise piiridesse.

Valdo
9 aastat tagasi

Varsti pole Haapsalus ja Läänemaal enam mõtlevaid inimesi. Tean oma kogemustele tuginedes kui raske on teha selgeks Haapalu seisukohti Pärnus või Tallinnas asuvatele juhtidele. Haapsalu ja Läänemaa juhtidele paneks hingele, et olge häälekamad Läänemaa seisukohtade selgitamisel. Mina ise olen seisukohal, et koostöös peitub jõud ja kohalik inimene peab tundma kodukandi tuge. Lihtne on öelda, et Haapsalu on Sinu kodu. Ise väsisin suurte kummardamisest. Kui nii edasi läheb oleme sunnitud ka väiksemaid teenuseid sisse ostma Tallina või Pärnu linnast.
Edu soovides ja kindlameelsust Haapsalu. Valdo

tõemonopol
9 aastat tagasi

Kallid kaaskodanikud! Meie maksusüsteem on niimoodi üles ehitatud, et lihtsalt raha saab ükskord otsa. Suuremad ettevõtjad ja parteid on ainukesed kes sellest süsteemist kasu saavad. Euroopas on igal pool astmeline tulumaks, aga meil on Valgevene ja Venemaa moodi. Kui võrrelda meie majandust lehma pidamisega, siis siin viiakse lehm tapamajja lihaks, kiire raha saamiseks, selle asemel, et lüpsta teda aastaid! Kuna vanemad inimesed (nemad on suurem osa kes käivad valimas!) valivad jätkuvalt paremerakondi, siis julgen ennustada, et olukord läheb veel palju hullemaks. Kinnitage turvavööd!

Rünno+Haava+tänavast
9 aastat tagasi

Haapsalu haigla on juba polikliinik, iga tõsisema asja puhul tuleb nagunii Tallinna minna. Tuleb leppida, et koolide õpetajatubades ja haigla arstikabinettides on vanainimeselõhn ja pole karjakaupa noori, kes elu edasi viiks.

kulu
9 aastat tagasi

Kulukad valimised, poliitikud ja kuluhhüvitised.

tükk maad
9 aastat tagasi

hullem, kui nõuka ajal, kõik liigub inimesest eemale, mingi müstilise RIIGI tarbeks

looduslik valik on veel odavam
9 aastat tagasi

huvitav miks peab tavakodaniku karistama kooli kinni panemise ja arstiabita jätmisega kui riigikogu ja kohalikud omavalitsuses enda tööd teha ei suuda. Kui keegi enda tööd teha ei suuda siis tulek kinni panna ja karistada ikka neid asutusi kes enda tööd teha ei suuda mitte tegeleda tagajärgedega ja karistada tagajärgede kaudu kannatanuid. Selle korraldajad tuleks kriminaal korras vastutusele võtta.