3

Vjatšeslav Leedo: Kahe aastaga senisel tasemel laevu ei ehita

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

image

Parvlaevad Muhumaa ja Hiiumaa Rohuküla sadamas. Foto: Urmas Lauri

Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimehe Vjatšeslav Leedo sõnul on poliitikud ja riigiametnikud teinud laevaühenduse teemal aastate jooksul eraettevõtjatest tondi, et katta oma tegematajätmisi. Meediale saadetud avalduses väidab ta, et 2008. aasta sügisel, mil kukkus kokku rahvusvaheline pangandussüsteem, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid laevaehitusprogrammi edasi viia, pakuti riigile võimalust tulla investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks.

Aastakümned valet

Inimestele on valetatud tänaseks juba ligi kakskümmend aastat, et tuleb Saaremaa sild. Kui palju maksumaksja raha on pandud magama erinevatesse sillaga seotud uuringutesse? Miks sild on siin sümboolse tähendusega – aga sellepärast, et kui riik ostab ise laevad, siis riik ei tee silda. Eesti riik ei ole nii rikas, et omada laevu ja omada silda.

2008. aasta sügisel kukkus rahvusvaheline pangandussüsteem kokku, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid meie laevaehitusprogrammi edasi viia. Ma ei ole tähele pannud, et keegi oleks neile riiklikul tasemel selle eest aitäh öelnud, tunnustanud. Kumbki pole muidugi ka just tuntud oma lahke käe poolest parteikassasse jagamisel, pigem vastupidi. Vähesed teavad seda, et enne kui mina hakkasin koos partneritega tänavalt raha otsima, pakkusime riigile võimalust tulla laevehitusprojektis investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks. Aastal 2008 ütles Juhan Parts selle peale, et see pole riigi asi ja ehitage laevad ise valmis. Millest selline meelemuutus?

Kes vastutab korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest?

Mida riik samal ajal tegi, on ka teada. Riigistati raudtee, lennufirma, reisirongiliiklus. Kas keegi nende korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest vastutanud?

Pool aastat tagasi ütlesid Andrus Ansip ja Juhan Parts üle päeva, et tänane Väinamere operaatorteenus on maailma parimaid. See oli meie mitmesajapealisele laevaperele palsamiks selle surve ja mõnitamise eest, mida läbi ajakirjanduse on meie suhtes korraldatud. Kui meil on parimad laevad ja parim operaator, siis miks on vaja laevaomanikku ja operaatorit aastaid survestada. Nii kuluaarides kui ka avalikkuses.

Juhan Parts oli majandus-ja kommunikatsiooniminister seitse aastat. MKM-i maja tegelik juht, kantsler Marika Priske oli oma ametis üle 10 aasta. Kes olid need inimesed, kes pidasid riigi poolt poolteist aastat Olav Miiliga läbirääkimisi laevade ostuks? Kui palju kulutas riik nende läbirääkimiste pidamiseks raha? Miks läbirääkimised lõppesid? Üks kõrge ametnik ütles, et need inimesed, kes riigi poolt läbirääkimisi pidasid, „tuleks seibideks lõigata".

Tallinna Sadam ei taha "selle jamaga" tegeleda

Mis on poliitiku ja riigiametniku vastutus? Juhan Parts väidab, et Tallinna Sadam tahtis tegeleda praamiliiklusega ja neil on suurepärane kogemus. See on vale. Tallinna Sadam ei ole kunagi tahtnud selle jamaga tegeleda ja neil puudub nii laevade ehituses, veel enam laevaliikluse opereerimises, igasugune kogemus. Jäälõhkuja ostmine Tallinna Sadamasse ei ole asi, mille üle uhkust tunda.

See riigikapitalismi ülistamine tuleb sellest, et mehitada järjekordse ettevõtte nõukogu parteilastega, kes saavad siis sõrmi keerutades erafirmadega läbirääkimisi pidada.

Riik ostab operaatori käest teenuse. See on poliitiline otsus, kas teenuse maksab kinni konkreetne tarbija või tuleb raha eelarvest. Paraku ei ole enamik inimesi, sealhulgas poliitikuid, seda fakti endale selgeks teinud või eelistab üleüldist teadmatust kavalalt oma kasuks keerata. Meeldimaks mõnele tuhandele valijale, lasi MKM paar aastat tagasi alla piletihinnad. Need on täna kunstlikult madalad. Mida madalamad on piletihinnad, seda rohkem tuleb finantseerida praamiliiklust (sarnaselt kogu ühistranspordiga) riigieelarvest. Reaalseid kulusid aga kunstlikult vähendada ei saa. Kui piletihinnad oleksid turutasemel, arvestades seejuures fakti, et saarlased ja hiidlased pole süüdi, et nad Saaremaal ja Hiiumaal elavad, siis langeks dotatsioon kordades. See ei meeldi aga mõnedele poliitikutele, sest kaob ära malakas, mille kaudu näidata, et tegelikult korraldavad praamiliiklust piraadid.

Kahe aastaga korralikku laeva ei ehita

Jah, laeva saab ehitada kahe aastaga. Aga see on siis mingi muu laev, sellega reisijaid ei teeninda. Ruhnu liinile ehitas riik eilsesse päeva kuuluva väikelaeva. Kallis laev, mis ei suuda teenida ruhnlaste tänaseid vajadusi. Kui on olemas nii kõvad mehed, et on valmis kahe aastaga laeva projekteerima ja ehitama, siis mindagu panka ja ehitatagu need laevad.

Jutt sellest, et MKM ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest on küsimus inimeste adekvaatsusest. Kui minister ei oska pabereid lugeda, siis tuleb valida lihtsam amet. Jutt miljonite eurode suurusest kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale. Riik peab need praamid esmalt endale muretsema ja on päris selge, et täna maksavad laevad hoopis teist hinda kui 2008, kui meie oma laevade ehitusega alustasime.

Väinamere Liinid teevad tööd edasi. Ees seisab suve üks keerulisemaid nädalavahetusi, kuid saartele ja meie laevadele mahuvad kõik. Tere tulemast Saaremaale! Tere tulemast Hiiumaale!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ätt.
ätt.

Kahe aastaga on kindlasti võimalik need praamid soetada.Kas riigi praamide praamisõidu hind ka tulevikus sama saab olema ??Karta on,et kallineb vähemalt 30 %. Kui oleks tahetud siis OLEKS ammu riigi praamid töös.Praegu käib aga erinevate ministrite mulli ajamine,odav populism st. rahva,valija lollitamine. Kuhu on jäänud silla ehitus ?????

tõemonopol
tõemonopol

Nõus eelmisega!

Mnjah
Mnjah

Ei ole raha kunagi maailmast kadunud (loe riigi käest nuiata rasketel hetkedel raha ja ise mitte suuta raha kaasata) ning teha äri riigi poolt garanteeritud positiivse rahavooga ei ole ka mingisugune suur oskus. Samas on hetkel maailmas laevaehituse vaba potentsiaal äärmiselt suur ning laevaehitajad ootavad pikisilmi tellijaid. Mina maksumaksjana ei taha küll mõtetult raha peale maksta ja kindlasti tahan näha dotatsiooni selget rahakasutamise aruannet, mitte skeemipunumist, kus raha läheb mitte saarte transpordiühendustele vaid kellegi heaolu tõstmiseks läbi varifirmade. Ja siia ongi koer maetud.

wpDiscuz