Majandus- ja taristuminister Urve Palo (pildil) sõnul mõistab ta, et otsus loobuda eelmise valitsuse plaanist kuulutada Hiiumaa ja Saaremaa vahel sõitvate laevade ehitamiseks välja konkurss ei ole populaarne, kuid ministrina peab ta mõtlema pikemas perspektiivis, vahendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteates.
„Eelmise valitsuse plaan kuulutada välja konkurss uute laevade ehitamiseks, et need siis omakorda hankega opereerida anda, oleks väga kena, kui riigil oleks rohkem aega. Täna ei ole meil kindlust, et 2016. aastaks uued laevad valmis saavad,“ ütles Palo. „Seetõttu oligi oluline, et hange hõlmaks korraga laiemaid valikuvõimalusi – lauale jäi nii laevade ostmine kui ka operaatorhange. Seega, kui Tallinna Sadam saab reaalsed pakkumised ehitamiseks ja kui see on riigile soodsam, valime selle. Vaid nii saame tagada, et praamiliiklus ei seisku ka aastal 2016, kui lõpeb praegune leping Saaremaa ja Hiiumaa liinide teenindamiseks.“
Palo sõnul ei saa ta nõustuda täna Eesti Päevalehes avaldatud väidetega, nagu oleks tal eri allikatest olemas sajaprotsendiliselt usutav kinnitus, et uued laevad on võimalik tähtajaks valmis ehitada.
„Võimalus laevade tähtajaliseks valmimiseks on teoreetiliselt olemas, kuid see eeldab kõigi asjaolude ideaalset kokkulangemist. Piisab sellest, et keegi hanke tingimused või hanke tulemuse vaidlustaks – mis on enam kui tõenäoline – ja juba on ajakava lõhki,“ ütles Palo. „Üks on ettevõtjate arvamus, et jah, me saame hakkama, kuid teine on reaalne olukord ja reaalsed, kohustusi kaasa toovad konkursile esitatud pakkumised.“
Samuti jääb Palo sõnul siiski üles kahtlus riigiabi teemal, ehkki meili teel on Euroopa Komisjonist kinnitatud, et korrektselt koostatud hanke puhul seda probleemi kerkida ei tohiks. Nimelt ei välista asjaolu, et tegemist ei ole riigiabiga, selleteemalisi võimalikke kohtuvaidlusi. Kui mõni osapool tunneb, et tema õigusi on rikutud, on tal alati võimalus pöörduda Eesti kohtute või Euroopa Komisjoni poole. Komisjoni ametlik seisukoht selguks pärast kaebuse läbivaatamist. See loob taas võimaluse, et protsess jääb venima.
„Riik ei saa lubada olukorda, et võime mingi hetk seista lõhkise küna ees ja peame ütlema saarte elanikele, et vabandust, aga praamid hakkavad nüüd harvemini käima või et viimasel hetkel tehtud kokkulepe läheb maksumaksjale väga kalliks maksma. Tean, see otsus ei ole täna populaarne, kuid ministrina pean ma mõtlema pikemas perspektiivis. See oli kogu valitsuskabineti ühine seisukoht,“ ütles Palo.
Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutab juunis välja riigihanke operaatori leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Oma pakkumistega saavad operaatorhankele tulla ettevõtted kogu maailmast – riigi eesmärk on tagada hankel võimalikult tugev konkurents. Vastavalt valitsuse otsusele peab hankel osalema ka AS Tallinna Sadam. Lisaks hakkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka ise aktiivselt otsima ettevõtteid, kes võiks hankel osaleda, sealhulgas nii laevaehitajad kui operaatorid.
Seisame juba praegu kohati lõhkise küna ees. Tehke siis ebapoulaarseid otsuseid rohkem! Ronge liigub Rohukülas veel harvemini.
Kilekotipoliitika viljelemine sotside poolt on saamaks tavaks ehk kes maksab, tellib ka muusika. Imelik on lugeda ministri väiteid, et transpordisektorisse ei tohi riigiabi anda, kuigi EL aluslepingus on mustvalgelt kirjas, et seda ei loeta riigiabiks. Samuti ei ole veel laevad/praamid otsa lõppenud maailmas. Neeme Suur võiks nüüd selgitada, et kas rahakogumine kevadisteks valimisteks on alanud ehk kas ca 80 miljonit eurot rahva raha raiskamine on väärt mõnisada tuhat eurot valimisteks?