Peaministri majandusnõunik Maris Lauri (pildil) selgitab, miks mõjub soe talv majanduskasvule negatiivselt.
Viimastel päevadel on minult küsitud ja meedias iroonitsetud selle üle, et soe talv on küll mõjutanud Eesti majanduskasvu, kuid ei ole seda teinud Lätis ja Leedus. Justkui oleks jutt sooja talve negatiivsest mõjust majanduskasvule häma. Tegelikult ei ole, see on üks paljude põhjuste seas, miks Eesti majanduslangus oli selline, nagu ta oli.
Nüüd siis selgitus. Energeetika on nii soojus– kui ka elektrienergia tootmine ning soe talv vähendab ka elektrienergia tarbimist, sest elektrist saadakse samuti soojust, tarbimine kipub sealjuures vähenema just ettevõtetes. Elektrienergia tarbimist mõjutab ka selgem taevas — sademerohkematel perioodidel kulub seda valgustuse jaoks rohkem. Need on tõsiasjad, millele ilmselt keegi vastu ei vaidle.
Soojusenergia tootmine vähenes Eestis I kvartalis 11,5% eelmise aastaga võrreldes. Elektrienergia tootmine vähenes 19,3%, kuid elektrienergia tarbimine vähenes oluliselt vähem, vaid 5,2%. Elektrienergia tarbimine vähenes ettevõtetes üle 8%, samas kui majapidamised suurendasid elektrienergia tarbimist ligi 4%. Ettevõtete elektritarbimise vähenemisel võib olla mitmeid põhjuseid: tootmismahtude vähenemine (eriti kui mahud vähenevad energiamahukates sektorites, näiteks keemiatööstuses), energiasäästlikum tarbimine ja teiste energiaallikate kasutamine. Kuid eeltoodud numbrid viitavad ka sellele, et elektrienergia tootmise vähenemise taga ei ole üksnes Eesti ettevõtete väiksem elektrienergia tarbimine.
Elektrienergia tootmine vähenes ka seetõttu, et Eesti importis elektrienergiat rohkem (numbrid näitavad, et kasv oli 45%), aga ka seetõttu, et Eesti eksportis elektrienergiat vähem (10%). Import tuli Soomest odavama elektrienergia näol, eksport vähenes seetõttu, et Eestil oli vähem võimalik müüa elektrit lõunanaabritele. 2013. aasta I kvartalis tarbiti Eestis toodetud elektrist kodumaal 76%, sel aastal 89%.
Niisiis vähenes Eesti elektrienergia positiivne ekspordibilanss I kvartalis enam kui poole võrra, samas kui näiteks Lätis jäi negatiivne ekspordibilanss (ehk siis import oli suurem ekspordist) enam–vähem sama suureks. See tähendab, et elektrienergia ekspordil–impordil oli Eesti majanduskasvule negatiivne mõju, kuid Lätis mõju ei olnud. Praegu küll andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt ostsid lõunanaabrid elektrit rohkem Venemaalt. Kokkuvõtteks. Soe talv ja elektrienergia mõjutasid Eesti majanduskasvu kahte kanalit pidi: ühelt poolt vähenes kohalik tarbimine (ja seega vähenes ka vajadus rohkem toota või importida), teisalt importisime me rohkem ja eksportisime vähem. Kui bilanss oleks olnud teistpidi või isegi jäänud samaks, oleks ilmselt ka Eestis olnud elektrienergiatootmismahud suuremad.
Võib arvata, et mõni teatab nüüd, et peaks ikka selle elektrikaabli Soomega kinni panema, et kohalikele inimestele rohkem tööd anda. Kuid Estlink2 avamine on see, mis on toonud Eestisse Lätist–Leedust odavama elektrienergia. Olukord oleks kindlasti Eesti jaoks soodsam, kui elektriühendused Eesti ja Läti vahel oleksid võimsamad ja meie võimalused lõunanaabritele elektrienergiat müüa paremad. Kindlasti oleks ka lätlastel ja leedukatel parem meel odavamat elektrienergiat tarbida.
Soe talv võis Eesti majandust mõjutada veelgi enam: metsatööstus, talipuhkusele orienteeritud ettevõtted ja mõned kauplusedki sellest ilmselt erilist rõõmu ei tundnud. Samas võib muidugi oletada, et teiste jaoks (nt ehituses) olid ajad paremad. Kuid planeerimata soodsamaid olusid ei pruugitud osata ära kasutada ja eks tuleb meeles pidada ka võimalusi (ehituses on ELi rahad muutunud ilmselt tähtsamaks kui ilmastik).
Maris Lauri, peaministri majandusnõunik
Halba tantsijat segavad munad !