Tõnis Padu haigestus umbes kuu aega tagasi, ööl vastu kolmapäeva lahkus ta jäädavalt. Arhitektiharidus käes, töötas ta üle 20 aasta maakonnaarhitektina. Viimased kümme aastat oli ta linnavalitsuses muinsuskaitseametnik. See tähendas, et muinsuskaitseamet andis osa oma ülesandeid omavalitsusele üle.
„Eestis on vaid üksikud linnad, kus on riigiamet andnud osa oma õigusi kohapeal töötavale spetsialistile,” ütles Haapsalu linnaarhitekt Anu Joost.
Inimestele tähendas see, et nad ei pidanud Tallinnas asju kooskõlastama. Kooskõlastamisest hulga rohkem aga oli Padul konsulteerimist ja juhendamist. Joosti sõnul on ka linna viimases üldplaanis olnud Padul väga suur roll.
Muinsuskaitse oli puhtalt Padu isiklik huvi, seda ei õpetatud tol ajal üheski koolis, seda tuli ise uurida ja õppida.
Padu lõputud teadmised lubasid tal muu hulgas konsulteerida kõiki, kes Haapsalust raamatuid kirjutasid.
Kriitilise ja parimat tulemust taotleva mehena oli Padu kiitusega kitsi, nii et tihtipeale nurisetigi: Padu pole kah kunagi rahul.
„Ent südamelt ja olemuselt oli ta äärmiselt kena inimene,” ütles Joost.