Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu järgi on Lääne–Nigula vallas asuv Kirimäe prügila üks üheksast Eesti kõige halvemas seisus olevast suletud prügilast.
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eestis 2000. aastate esimesel kümnendil suletud prügilate praegusest seisukorrast.
Miks sattus valimisse endises Taebla, nüüdses Lääne–Nigula vallas Rannarootsi lihatööstuse lähedal metsas asuv Kirimäe prügila, mis korrastati 1990. aastate teisel poolel, pole teada.
Üldse hinnati 81 prügilat, neist üheksa, sh Kirimäe, hinnati väliste tunnuste järgi mitterahuldavaks.
Uuringu teinud ASi Maves keskkonnaspetsialisti Indrek Tamme sõnul ei tohiks korrastatud prügilas prügi välja paista ega jala all astudes tunda olla, aga Kirimäel on.
Tamm ütles, et tundub, nagu oleks 1990. aastate teisel poolel suletud prügila korrastamine jäänud millegipärast pooleli. Prügila peaks olema kaetud umbes poole meetri paksuse pinnasekihiga, aga Kirimäel tundub, nagu oleks pinnas kohati laiali ajamata.
Vana prügimäe alal on pinnasehunnikuid, mida pole katmiseks kasutatud ega tasandatud. Peale selle on Kirimäel igal pool näha prügi, mida veavad inimesed endisesse prügilasse ja ümbruskonna metsa alla. Kirimäel pole ka silti, mis näitaks, et prügila on suletud.
Lääne–Nigula vallavalitsuse keskkonna– ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et „Teeme ära!” talgutel korrastatakse prügila ümbrust metsaalust igal aastal, kuid prahti tassitakse ikka.
Trahvi ei ole Peetrise sõnul seni kellelegi tehtud. „Oleme püüdnud läheneda inimese moodi. Trahv tekitab pigem trotsi,” arutles Peetris.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit–Helena Lamp ütles, et metsa all vedelevad jäätmed tuleb ära koristada vallal ja maaomanikul, samuti tuleb tõkestada ligipääs prügilale.
Edasi vt Lääne Elu 20. märtsi paberlehest.
