Suri Metsküla kooli taasavaja Gunnar Polma

Pühapäeval suri 53aastasena koolijuht Gunnar Polma, kes 15 viimast aastat oli Tallinna reaalkooli direktor.

Polma sündis 26. augustil 1960. aastal Raasikul. Tema emapoolsed juured on Kullamaa kihelkonnas, isapoolsed Hageris. Ta koolitee algas Kohilas. 1982. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli bioloogi ja bioloogia–keemiaõpetajana.

Pärast seda töötas Polma kaks aastat Annikvere kaheksaklassilises koolis, seejärel tuli tööle ja elama Lõuna–Läänemaale ja rajas kodu Metskülla.

Viis aastat töötas Polma Matsalu riiklikul looduskaitsealal ornitoloogi–nooremteadurina. Tema kitsamaks uurimisobjektiks oli roostiku linnustik.

Polma ise on öelnud, et tema erilised lemmikud olid roo–loorkull ja mustviires.

Polma naaber Hellat Rumvolt meenutas, et omal ajal tühjaks jäänud talu kohta lootis külarahvas, et tuleks sinna ometi üks kooliõpetaja, kes võtaks enda peale kooli taastamise, ja nii läkski.

1989. aastal taasavas Gunnar Polma koos abikaasa Ann Polma ja kohalike inimestega Metsküla kooli, mis alustas tollal tööd vaid nelja õpilasega.

Gunnar Polma andis koolis eri õppeaineid, mõned aastad oli ta Metsküla kooli direktor.

Aastail 1989–1990 oli Polma tegev Läänemaa Kodanike Komitees. 1990. aastal juhtis ta Eesti Kongressi valimisi Lõuna–Läänemaal. Polma oli EELK Karuse koguduse liige.

1996–1998 oli Polma Haapsalu vene gümnaasiumi direktor.

Haapsalu Nikolai kooli direktor Aive Saadjärv ütles, et Polma juhtimisel hakkas kool uuenema. Tekkis kakskeelne gümnaasiumiosa, eestlased ja venelased õppisid koos.

Polma ajal tähistati koolis esimest korda Tartu rahu aastapäeva.

1998 sai temast Tallinna reaalkooli direktor. Üks tema viimaseid suuri ettevõtmisi oli reaalkooli juurde erakooli, Tallinna Kesklinna kooli avamine.

Haridusminister Jaak Aaviksoole see ei meeldinud, aga Polma surus oma tahtmise läbi. Reaalkooli oli nii palju soovijaid, et lapsi jätkus veel ühe põhikooli jagu.

Mullu sügisel kandideeris Polma Tallinna linnavolikokku ühenduse Vaba Isamaaline Kodanik ridades. Enne seda oli ta sotsiaaldemokraat.

2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Metskülaga seotuks jäi Polma ka Tallinna aastail. Töönädalal oli Polma tallinlane, kuid pidas koduks Matsalu lahe ääres asuvat väikest ratsatalu, kus kasvatas maatõugu hobuseid, Šoti mägiveiseid ja lambaid.

Metskülas veetis Polma kõik vabad hetked.

„See oli ta südamekoht. Selles suhtes oli ta maainimene,” ütles Hellat Rumvolt.

Metsküla kool oli Polmale eriliselt südamelähedane. Kui kooli ähvardas 2011. aastal sulgemine, oli Polma üks neist, kes kooli sulgemise vastu võitles.

Gunnar Polmat jäävad leinama kaks tütart ja lapselapsed.