E–valimised tõid aumärgi

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Praegu töötab Renee Trisberg Tallinnas Skypes, ta on abielus ja kasvatab kahte last. Foto: Küllike Rooväli
Praegu töötab Renee Trisberg Tallinnas Skypes, ta on abielus ja kasvatab kahte last. Foto: Küllike Rooväli

Renee Trisberg on Noarootsist pärit. Ta saab presidendilt Valgetähe teenetemärgi kui küberturbespetsialist, kes aitas muuta e–valimisi usaldusväärsusele.

Trisbergi ametinimi kõlab müstiliselt. Ta töötab praegu Skype’is andmeturbe arhitektina. Ta ehitab ja kaitseb ta infosüsteeme nii, et need ei oleks ligipääsetavad volitamata eesmärkidel ja väärail viisidel.

Enamik firmasid ja asutusi on kolinud oma paberiasjanduse üle elektroonilisele asja-ajamisele, kus info on talletatud kübermaailma avarustesse. Ka meie riik on läinud e–teed.

Kolmapäeva õhtul intervjuud andes iseloomustas ta end kui skeptilist optimisti.

Mis Te ise arvate, mille eest aumärgi saite?

Aumärk on suhteliselt konkreetse asja eest. Töötasin 10 aastat Hansapangas, praeguses Swedankis ja olin seotud ID–kaardi projektidega. Viimase loogiline järg on e–valimised.

Pärast e-valimiste lähtekoodi avalikustamist kogusin tuttavad andmeturbeinimesed kokku ja moodustasin nendega vabatahtliku meeskonna, kes käis kogu e–valimiste lahenduse värske pilguga üle ja tegi soovitusi selle veel paremaks muutmiseks.

E–valimiste lahenduse disain ja krüptograafiline osa on juba kaua olnud avalik ja sellele me palju aega ei kulutanud. Küll võib igas infosüsteemis esineda teostuse vigu. Nende kontrollimisele ja ennetamisele sai päris palju aega pühendatud.

Kas selle eest tunnustus tulebki?
Kirjelduse järgi tundub nii. Ega minul rohkem infot ole ja presidendi käepigistust pole veel saanud.

Mis ajast olete arvutitest huvituatud?

Esimest korda nägin arvuteid lähedalt ja sain katsuda, kui Tartus onul külas käisin. Ta töötas piimakombinadi arvutuskeskuses. Olin siis just 11, kui 1991. aasta suvel sain oma esimesed päevad klaviatuuri ja kuvari taga veeta. Toona tundus see lõputute võimalustega uus maailm. Ma olen alati soovinud näha, kuidas ja miks asjad töötavad, kuid tavaesemetel on alati piir. Arvutite piir on nihkunud isegi inimese kujutlusvõimest kaugemale.

Järgmistel aastatel sai Noarootsi kolhoos endale esimese PC, seejärel vallavalitsus ja kool. Nende arvutite abil sai põhitõed selgeks.

Läänemaal tekkis üks sõpruskond, kes jagas arvutimaailma avastusi ja saavutusi. Sõpruskonnas olid Indrek ja Henry Viiret, Rivo Nurges, Indur Ait ja veel paljud teised. Ülikooli laboris ei ole võimalik nii hästi õppida, kui sai õpitud nendel aastatel päris süsteemide ehitamise kogemusest.

Esimene interneti püsiühendus Noarootsi gümnaasiumile, kohalike võrkude ehitamine, mitmesuguste serverlahenduste katsetamine ja lõpuks Noarootsis Pürksi külas optilise võrgu planeerimine, mis valmis 1998. aastal.

Ma olin päris noor ja käisin alles koolis. Mul oli visioon, et Pürksis peab majade vahele vedama optilised kaablid, kuid see oli ulmeliselt kallis. Gümnaasiumile soovitati alternatiivina kasutada raadiolinke, kuid ma seisin sellele ideele kahe jalaga vastu. Koolijuht Laine Belovas ja kooli majandusjuht Aivo Hirmo uskusid mind.

Üks lõbusamaid juhtumeid selle projektiga oli Eesti Telefoni külastus. Kuna oli teada, et Eesti Telefon hakkab Pürksis uut vaske maha panema, siis paistis, et mõistlik oleks need projektid ühe kaevamisega teha. Valguskaabel ei olnud sellal veel nii tuntud ja Haapsalus tähtsad onud proovisid mind veenda, et vaskkaablit midagi paremat ei ole.

Õnneks suutis Laine Belovas saavutada võimatu ja leida projektile finantseeringu. Raadiolingid oleks tänaseks füüsiliselt ja moraalselt vananenud olnud, valguskaabel jääb.

Kuidas Te sellest teadsite?
Olin lugenud ja uurinud, et mida tulevikus tehakse ja mis võimalused on praegu tuleviku tegemiseks.

Mis Te ülikoolis õppisite ja kuidas sellise ameti peale sattusite?

TTÜs õppisin natuke arvuti– ja süsteemitehnikat, IT–kolledžis süsteemide arendust, kuid ühtegi ei ole veel lõpetanud.

Selles valdkonnas olen ma töötanud 2002. aastast, kui Hansapangas infosüsteemide arendusest liikusin oma praeguse valdkonna poole. Andmeturbe valdkonnas on vaja kahesugust lähenemist.

Esiteks pead väga hästi tundma tehnoloogiaid ja sinna kõrvale pead suutma mõelda raamidest väljas. Tuleb esitada küsimus, et kui üks ese või süsteem on loodud millegi tegemiseks, kas sellega saab midagi veel teha.

Mis võimalused on praegu tuleviku tegemiseks?

30 aastaga on väga kiiresti realiseeritud kõike, mida varasem ulmekirjandus on ennustanud, aga nüüd on paari erandiga kõik juba tehtud. Star Trek — automaatsed uksed, tahvelarvutid, õhukesed ekraanid, videokõned.

Kuidas olete seotud Läänemaaga?

Noarootsi on mu põhiline elukoht, vähemalt unistustes, aga aastat ei julge lubada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz