Eelmisel aastal räägiti palju õpetajate palkadest ja eriti palgatõusust. Parimal juhul oli juttu lausa 12protsendilisest palgatõusust aastal 2014. Vastavalt valitsuse määrusele peaks õpetajate töötasu alammäär tõusma sel aastal 715 eurolt 800 euroni. Kas see ka nii on, pole üldse kindel, sest kohalikele omavalitsustele eraldatud palgafondide suurused selgusid alles 31. jaanuari õhtul. Kohalike omavalitsuste liitude hinnangul ei ole veerandil omavalitsustel võimalik seda määrust täita kui lähtuda nendest arvudest, mis avalikkusele praegu kättesaadavad on. Kuidas need numbrid saadud on, pole teada. Haridus- ja teadusministeeriumist ei ole aga kahjuks võimalik selle aasta palgafondide arvutuste kohta selgitusi saada ja seda vaatamata korduvatele palvetele vastavat infot väljastada.
Seega on ministeerium valinud vaikimistaktika. Selline olukord erineb väga oluliselt eelmisel aastal olnust, kui vastavad arvud olid põhimõtteliselt teada juba detsembri alguses. Siis korraldas ministeerium lausa tutvustustuuri mööda maakondi, et selgitada, kuidas mingi palgafondi suurus on saadud. Sel aastal pole selgitusi isegi mitte veebruariks. Kas asi on selles, et tegelikkuses ei ole tulemas 12protsendilist palgatõusu? Eelmisel aastal deklareeris ministeerium, et õpetajate keskmine töötasu ühe ametikoha kohta on 915 eurot, sel aastal räägitakse, et õpetaja keskmine töötasu ametikoha kohta on 960 eurot. See teeb ametikoha kohta eraldatava töötasu suurenemiseks ainult viie protsendi, mitte aga 12 protsendi võrra, nagu eksitavalt on püütud muljet jätta.
Seega ei saa kuidagi väita, et haridus ja sealhulgas õpetajad oleks meie riigi prioriteet. Selleks aastaks lubati kõigi riigitöötajate palgatõusuks 5,5 protsenti. Nii ei saa paljudel õpetajatel töötasu kuidagi suureneda, vaid pigem vastupidi, sest kui õpetajate töötasu alammäär suureneb u 12 protsendi võrra ja kogu palgafond suureneb ainult viie protsendi võrra, siis neil, kes on siiani saanud miinimumist kõrgemat töötasu, sissetulek ei suurene. Eriti puudutab see kõrgemat ametijärku omavaid õpetajaid, kes on ennast aastaid arendanud ja keda võib pidada meie hariduse tugitaladeks, nende sissetulek sel aastal ilmselt ei suurene, vaid pigem vastupidi. Näiteks vähenevad koolides erinevate lisatööde eest saadavad lisatasud.
Õpetajad on mures ja segaduses, sest meiega mängitakse peitust ega selgitata, kuidas on palgafondid kujunenud. Suurimate omavalitsuste palgafondid on suurenenud ainult umbes protsendi võrra. Miks nii vähe? Ministeerium ei vasta. Pidevalt räägitakse koolivõrgu korrastamise vajadusest, kuid kui näitena tuua Tartu linna, kus koolivõrku väga oluliselt korrastatakse, miks on ta ikkagi jäänud vaeslapse ossa? Ja põhjendus, et ühes või teises omavalitsuses on õpilaste arv vähenenud, ei ole tõsiseltvõetav põhjendus, kuna õpilaste arv on vähenenud kogu riigis.
Kui palgafond kohalikus omavalitsuses on vähenenud, siis ega õppetöö ei saa pidamata jääda ja seega tuleb õpetajal teha rohkem tööd. Ja kuna on ära kaotatud ka õpetajate tööaja regulatsioonist õpetajate tunniandmise piirnormid, siis ei takista miski direktorit saata õpetaja klassi ette ka 35 tunniks, kuigi eelmise aastani oli see võimalik kuni 24 tunniks. See on jällegi märk meie haridustöötajate „ prioriteetsusest“ riigis.
Alles eelmise aasta lõpul rõõmustasime kõik Eesti õpilaste heade tulemuste üle PISA testis. See on tulnud tänu meie õpetajate ennastsalgavale ja tublile tööle. Selles valguses on piinlik, et õpetaja palk meie haridust väärtustavas riigis algab alles umbes kolmveerandist riigi keskmisest palgast.
Eesti Haridustöötajate Liit, mis on suurim õpetajaid ja teisi haridussektoris töötavaid inimesi koondav organisatsioon – ametiühing, on jätkuvalt seda meelt, et Eestis peab õpetaja palk algama vähemalt riigi keskmisest palgast. Paraku peame tõdema, et selliste kukesammudega me sellele eesmärgile ei lähene.
Kokkuvõttes on jällegi jagatud palju lubadusi, kuid käes on veebruari keskpaik ja õpetajad on mures, ärevuses ja on tekkimas trots, et meid on jällegi lollitatud. Riiklikult vähendatakse tööaja ja tasustamise regulatsioone, kutsudes üles tegema kokkuleppeid tööandjate ja töövõtjate vahel, samas võttes töötajatelt ära võimalusi tööandjat mõjutada. Ja hetkel ei paista kuskilt ka lubatud sissetuleku suurenemist . Sellises olukorras on meie õpetajad jälle pandud olukorda, kus peame tõsiselt kaaluma, kuidas edasi tekkinud olukorras käituda ja oma õiguste eest seista.
Õhus on kevadet, õhus on ärevust.
Reemo Voltri, Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees
Läheb ju tagurpidi! Kui eelmisel aastal oli nii, et normkoormus klassi ees kuni 24 t, kes andis sellest üle, sellel oli ületunnitöö ja maksti koefitsendiga 1,5. Normkoormus kaotati, tekkis olukord, kus see, kellel oli näiteks 24 ja pluss tundi ja see, kelle loli 24, kõik loeti üheks kohaks. Seega, neil ,kellel oli tunde rohkem, sama tööd tehes palk langes. Meil oli norm 22, minu palk langes 200 eud. Uus pauk,aasta algus,siis kaotati ära kl.juhataja lisatasu.See leotakse nüüd ka täiskoha sisse. Seega, see, kes on kl. juahtaja, teeb ühe ametikoha juures rohkem tööd aga saab sellega, kes kl.juhataja ei ole, sama… Loe rohkem »
Ei noh kui nüüd õpetajate liidu juhataja räägib siin sellist jutt et õpetajaid võib lollitada. Siis see näitab et õpetajate liit ja sealt edasi ulatuvalt ka õpilased pole võimelised üldse ühiskonna laiema eksistentsimudeli olemust tajuma ega ka teistele edasi andma sest ei toimu vaid õpetajate lollitamine vaid on tegemist täieliku läbikukkumisega. kahju et ühiskond taandub õpetaja olemuses palganumbriga ei enamat. Kokkuvõttena käivitatakse vaid vaiba äratõmbamise kodusõda. Kui õpetajatele järgiandmised tehakse siis see tähendab et arstid ja politseinikud jäätakse süsteemi teises otsas ilma palgata ja käivitub kodusõda kus oravsarviku parti teid süsteemselt ninapidi veab. Dialoogi sisuks peaks oleme eesti rahva ja… Loe rohkem »
Igas palatis ei peaks siiski arvuteid olema.
Pole õpetajaid, pole rahvast ja kultuuri. Seda näitab ka Sinu kommentaari sisu ja vorm.