Lääne maavalitsus teatas, et jätkab ettevalmistustöid Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamiseks.
„Hoolimata levivatest sõnumitest, et Haapsalu raudtee taastamiseks lootust pole, on riigikogu menetluses olevas riiklikus transpordi arengukavas Riisipere-Haapsalu raudteelõik nimetatud võimaliku uue suunana ja maavalitsus jätkab raudtee planeerimist. Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeplaneeringu on algatanud Lääne maavanem 2012. aastal ja ajakava järgi kehtestab ta selle hiljemalt 2016,” teatas Lääne maavalitsus.
Lääne maavalitsus on tellinud Sweco Projekt AS-ilt hinnangu, kas ja kuivõrd peab muutma olemasolevat raudteetrassi, et rongid saaksid sõita kiirusega kuni 160 km/h. Raudteetrassi koridori erinevate asukohtade esmased eskiisid ja hinnangulised maksumused valmivad märtsis 2014.
Lääne Elu kirjutas nädalavahetusel, et Haapsalu raudtee taastamiseks erilist lootust pole, sest majandusministeerium suhtub sellesse tõrjuvalt ja ka riiklikus transpordi arengukavas on raudteelõigu taastamine sõnastatud nii, et see ei sunni lähiaastail valitsust selle nimel ühtki praktilist sammu astuma.
Teivasjaamadeks nimetati tavalisi peatusi, milledel puudusid kõrvalteed nagu jaamades. Näiteks olid teivaspeatused Uuemõisa, Ridala, Jaakna jne.
kiirus 160 nõuab suuremaid kulutusi, ehk piisab ka 129 või 140 km/h. Sel juhul, tehes 12-14 suuremas kohas peatusi, oleks sõiduaeg veidi üle tunni.
Keila-Riisipere on remonditud ja tõenäoliselt võimalik ka kiirust tõsta üle 120 km/h. Väikeste täiendustega näiteks kuni 140.
Ükski planeering ei tohiks aga nii palju aega võtta,praegu tegu lihtsalt venitamisega, eriti riigi poolt.
Pikendamine Rohukülani annaks aga tubli positiivse efekti.
rohukülani on mõtet ehitada vaid siis, kui pannakse käima autoplatformid, mis laadivad praamilt tulnud sõiduautod kohe peale ja padavai talinabananasse. aga see eeldab maha- ja pealelaadimis estakaade. soomes on sellised rongid pikaotsasõiduks popid, helsingist lappi
See mida kirjeldad on raudteepeatus – kõrvalteedeta reisirongi peatus.
teivasjaam ehk pooljaam on sellest veel väiksem üksus.
raudteepeatusest suurem üksus omakorda on raudteejaam, kus on rongide möödasõidu võimalus, jaamahoone jne
Hetkel on Haapsalu raudtee siiski ühes nimekirjas Saaremaa silla ja muu regionaalfantastikaga. Selle teostamiseks peab Haapsalu ennast enne tõestama elujõulise tõmbekeskusena, hetkel käib siiski vastupidine protsess.
avalikustada selle uurimise/hinnangu lähteülesande, milles see seisneb, kas rong peaks sõitma 160 km/h otse haapsalust riisiperre või ka mõni teivasjaam saab olema, seda marsruuti on ju lihtne programmeerida kõigi peatuste, kiirenduste, aeglustuste ja muu ohutust tagavate sündmustega, selgub kohe teel viibitud aeg ja ehituse mõtekus üldse
Mõisteid kasutades võiks ka nende tähendusi teada… teivasjaam on jaam, kus rong peatus vaid nõudmisel. Eestis pole aastakümneid juba ühtegi teivasjaama olnud enam….Teiseks võiks loogiline mõtlemise olemasolul aimata, et on kaks võimalust.. ekspress, mis peatuks suuremates peatustes Lilleküla Nõmme, Pääsküla, Saue, Keila, Vasalemma, Riisipere, Risti, Palivere, Taebla ja tavaline, mis peatub igas Jaanikas ja Paanikas.
KLoogiline mõtlemine aitaks ka arvestada, et puhtalt matemaatiliselt sõiduaeg oleks 40 min, sellele lisada mingi ~20% reaalsust ja 10% peatusi saab umbes 50 min
Praegune raudteetrass planeeiti rongidele, mis sõitsid 50km/h… nii et väga õige tuleviku suhtes selliseid kulutusi teha.
Kõlab loogiliselt. Hetkel Elroni elektrirong sõidab Paldiski-Tallinn liini (49 kilomeetrit) ja Riisipere-Tallinn liini (46 km) 1 tunni ning Keilast (26 km) 35 minti, aga Haapsallu (99 km) hakkab käima 50 minutiga 🙂
tõsiselt loogilise inimese mõttekäik tõesti, et siis Haapsalu-Riisipere raudtee ehitatakse uus, kus kiirus on maksimaalselt 160 km/h, aga Keila-Riisipere jäetakse amortiseerunud olekusse kus keskmine kiirus on 30 km/h. Sinu jaoks saab siis sõidu aeg olema Tallinn-Riisipere ~2h + Riisipere-Haapsalu ~25min = 2h 25 min loogiline
pole vahejaamu, siis kelle tarbeks see liin ehitatakse, mõne unistaja?
nii puupea annab ikka olla…
et oled nii enesekriitiline