Teisipäeval algas Suur–Holmi sadama ebaseadusliku kai eemaldamine, kuid sadama omanik Viktor Siilats peab seda ebaõiglaseks ja otsib abi Euroopa kohtust.
„Kaebus Euroopa kohtusse on juba töös,” ütles Viktor Siilats eile. „Riik on rikkunud ohtralt euroopalikke õiguspõhimõtteid.”
Veeteede amet tegi Suur–Holmi sadama omanikule AS Evorele oktoobris ettekirjutuse kai eemaldada.
Et Evore ise ei olnud nõus kaid eemaldama, leidis veeteede amet eemaldaja riigihanke korras. Teisipäeval asuski Pärnu firma Easy Agency asja kallale. Esmalt tuli neil nihutada eemaldatava kai äärest umbes 50 m kalda poole vabatahtliku merepäästerühma 17 m pikkune laev. See käis 4–5 mehe käte abil päris lihtsalt.
Eile hakati läbi saagima betoonist kinnitusankruid.
„Teisaldame kai kõige merepoolsema kai äärde,” ütles Easy Agency juhatuse liige Veiko Vask. Lahti tuleb võtta umbes 50 m kaid. Vask lootis selle töö lõpetada neljapäeva õhtuks.
Veeteede amet tegi juba 2011. aasta sügisel Evorele ettekirjutuse kõrvaldada ebaseaduslik ja mersõiduohutust kahjustav kai, ütles ameti peadirektori asetäitja René Sirol.
Veeteede ameti hinnangul takistab kai aluste pääsu kõrvalasuvasse Veskiviigi sadamasse ja kahjustab meresõiduohutust.
Evore vaidlustas selle ettekirjutuse kohtus ja kai eemaldamine on veninud. Sel sügisel kaotas Evore vaidluse lõplikult, kui riigikohus ei võtnud arutada ringkonnakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni.
Siilatsi sõnul on kohtuvaidluse käigus muudetud seadusi ja rakendatud neid tagasiulatuvalt. Kehtestanud on õhust võetud norme.
„Riik peab kohtlema kõiki võrdselt, antud juhul lammutati kasutusloaga kai samal ajal, kui Veskiviigi kai on jätkuvalt ehitus– ja kasutusloata, st sügavalt ebaseaduslik,” kirjutas Siilats eile Lääne Elule. „Aga ega see kõik kaikohti Haapsallu tagasi too.”
Siilatsi sõnul kaotab ta nüüd 30 kaikohta. Need kohad on tema sõnul unikaalsed, neid on vaja regattide korraldamiseks. Naabersadamas Veskiviigis nii sügavaid kaikohti pole.
Siilatsi sõnul muutuvad tema plaanid Haapsalus nüüd kindlasti, aga neist lubas ta rääkida edaspidi.
„Sadamat ma ei müü ja Reiviku oma kah ei osta,” ütles Siilats. Aivar Reivik on kõrvalasuva Veskiviigi sadama omanik.
Reservpäästerühm jäi kahe sadama tüli vahele
Kai teisaldamine tegi murelikuks Lääne–Eesti vabatahtliku reservpäästerühma. Nende laev seisis Suur–Holmi sadamas eelmisest suvest. Evore selle eest raha ei küsinud. Vastupidi, maksis ise talvise küttekulu, mis on saja euro ringis kuus, selgitas päästerühma liige Ahti Olesk.
Viktor Siilats ütles eile, et edaspidi ei ole tal enam võimalik merepäästelaeva oma sadamas hoida.
Päästerühm on saanud politsei– ja piirivalveametilt loa viia laev piirivalvesadamasse.
Uus sadam lahendab siiski vaid ühe probleemi. Üsna kindel on, et sponsoriks piirivalve ei hakka ja vabatahtlikel tuleb ise leida raha laeva pidamiseks, remondiks ja kütusekuluks, ka talviste küttearvete tasumiseks. Uus koht tuleb leida väiksemate aluste ja merepäästevarustuse hoidmiseks.
„Eks uuel hooajal ole näha, kuidas saame edasi tegutseda ja kas riik saab vabatahtlikele abikäe ulatada,” ütles päästerühma juht Jaanus–Janari Kogerman.
Kogermani sõnul on laev päästerühma käes 1,5 aastat, aga selle aja jooksul ei ole veeteede amet otsustanud, mil viisil laev registreerida ja dokumendid vormistada. Praegu on laev nimetatud päästetööde paadiks.
Et laev ei peaks talvel meres loksuma, on päästerühm taotlenud enda kasutusse piirivalvesadama amortiseerunud slippi, mida saaks pärast remonti kasutada aluste kaldaletõstmiseks. Selle plaani peale on kõik asjaomased instantsid nõusolevalt noogutanud, aga kirjalikku otsust ei ole, sõnas Kogerman.
Haapaslu Vabatahtlikud merepäästjad- natuke selline naljakas ettevõtmine. Teades neid mehi olen kindel ,et pimedas nemad küll ei suuda merele minna ja kui veel natukene tuult ka siis ongi olukord selline ,et kindlam oleks kui nad merele ei läheks. Aga muidugi kriisi nõupidamine sadamakai liigutamise tõttu selleks on nad mõne õlle kõrval igati valmis. Ikkagi tegemist kriisiga. Ja muidugi olid nad nii hõivatud merepääste ja valvamisega ,et kai lammutamine tuli neile üllatusena. Hea kui meie seas on olemas sellised pühendunud inimesed. Eks nüüd on kõik muutunud Haapsalu on kaotanud 30 unikaalset kaikohta vabatahtlikud unikaalse kaikoha ja hr Siilatsile tehtud majanduslik kahju.… Loe rohkem »
lisaks saaks ju häid piraadilugusid siilatsi sadama algusaegadest, kui sadamakapten merel külalisjahte patrullis ja neid hellalt suur holmi sadamasse suunas :))
või siis sellest kuidas Veskiviigi sadamas peatunud külalisjahid Siilatsi sadamast kütust küsima minnes said mõnusalt korvi… puht selle pärast, et valisid “vale sadama”
eks neid riime sellesse laulusse jätku küllaga, kohalikul folklooril on nii mõndagi hr siilatsi kohta laulda 🙂
Arvan, et Viktor Siilats ei ole küll see mees, kes peaks seadustest kinnipidamises sõna võtma. Või on ta unustanud, kui alustas sillaehitust ilma selle vastava loata? Kas on unustanud, kuidas seadusevastaselt raius läbi naabersadama elektrikaablid, et oma tahtmist saavutada??? Siilatsi ebaseaduslikest tegudest saaks päris korraliku nimekirja, kui viitsiks neid kõike kirjeldama hakata. Sellest kõigest lähtudes ei ole Siilats küll see tegelane, kes peaks sõna võtma seadusekuulekusest ja ärieetikast!
Hea ätt. Loomulikult oli meil (RPR-il) teada, et probleem on olemas (selleks peaks ju pime ja kurt olema, et sellest mitte kuulda), kuid seda, et “kuid tagasi oli kohtuotsus olemas” ei olnud meil küll teada. Ilmselt seetõttu, et meie ei käinud kohtus… Ja ilmselt ka seetõttu ei pidanud Veeteede Amet vajalikuks meid millestki teavitada. Meie jaoks saabus teadmine 14.11 sadamakapteni teatega, mille ta saatis samal päeval saabunud Veeteede Ameti kirja peale ja sealtpeale oleme tegelenud nii operatiivselt kui võimalik (samal ajal ka Pärnumaal tulekahjusündmusel tegutsedes). Teadjaid mehi, kes pealegi veel merega sina peal on, ootab aga Haapsalu Vabatahtlik Merepääste jätkuvalt… Loe rohkem »
Küll mõned mehed armastavad mulli puhuda”korraldasime koheselt kriisinõupudamise”,kohtuotsus kai eemaldamiseks oli kuid tagasi olemas,mida Te seni munesite ?Vabatahtlik Merepääste on vajalik aga kas niisuguse skeemiga.Tasuta lõunaid ei ole ja iga ärimees andes raha,toetades kedagi on omakasu peal väljas.Kogu seda janti ei oleks tulnud kui hr. Siilats oleks käitunud härrasmehelikult,selleasemel hakkas Ta vassima,et mitte öelda lausa valetama ja kohalikke inimesi alavääristama.Õnneks on veel praegu elus inimesi kes Haapsalus tegelesid purjetamisega enne hr. Siilatsi sündi ja mäletavad ajalugu vägagi hästi
Grand Holm Marinas oli Haapsalu vabatahtliku merepääste “staap” – see oli palju enamat, kui lihtsalt kaikoht suure aluse jaoks – ka puhkeruumid, koht varustuse ja väiksemate aluste hoidmiseks jms. Ka mitme vabatahtliku merepäästja isiklikud alused asusid Grand Holm Marinas – seega kõik ühes kohas. Kui eelmisel neljapäeval saime teada sellest, et teisipäeval tuleb kai lammutamine ja me jääme suure aluse kaikohast ilma, siis korraldasime koheselt kriisinõupidamise ja saatsime selle tulemusel reede hommikul kirja siseministeeriumisse ja politsei- ja piirivalveametisse palvega meile kaikoht piirivalvesadamas eraldada. (Teadmiseks läks seesama kiri ka Veeteede Ametile, kust kahjuks ei saabunud enne mingit reaktsiooni, kui teisipäeval, kui… Loe rohkem »
kas siis lõpuks töötavad Vabatahtliku Merepääste Haapsalu kaatri mõlemad mootorid?
või kuuldused läbikärssanud mootorist (vigane jahutussüsteemis) on saunanaiste jutt?
ehk tahab keegi seda kaatrit endale…..
See alus võiks sama hästi seista ka piirivalve kai juures, sest eks neil ühed funktsioonid. See, et ta Siilatsi juures seisis on hoopis muul põhjusel. Arvan, et ega ka piirikad poleks seismise eest tasu võtnud. Kaatri vabatahtlike kaatri kapten ju ise piirivalves samuti kaatri kapten.