Eesti Rooma Klubi leiab, et Rail Baltica peaks kulgema läbi Tartu.
Teadlasi, majandus- ja ühiskonnategelasi ühendav Eesti Rooma klubi käsitles oma ettekandekoosolekul Rail Balticu tulevikuväljavaadeteid. Ettekande tegid Rail Baltica teemaga tegelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikud Indrek Sirp ja Anti Moppel ja raudtee-asjatundja Kaido Simmermann.
Lähtudes külaliste poolt antud ülevaatest ning mõttevahetuse tulemustest tegi Eesti Rooma Klubi allolevad järeldused, vahendas setsi asjaajaja Juhan Telgmaa.
1. Pärast 2011. aastal vastuvõetud valitsuse otsust Rail Baltica trassi valikuks on meie koostööpartnerite Läti, Leedu ja Poola hoiakud muutunud oluliselt vaoshoitumaks ja igaühe erihuvisid rõhutavaks. Kiire reisiliikluse kavandamine on jäänud tahaplaanile, rõhk on asetunud põhja –lõunasuunalistele kaubavedudele. Läti ja Leedu on pidanud väga oluliseks oma regionaalpoliitiliste huvide arvestamist ning lisanud arengukavasse ka Kaunas-Klaipeda ja Kaunas-Vilnius raudtee uuendamise. Läti on lisanud RB kavasse ka Riia-Ventspilsi raudtee. Poola on äraootav, mistõttu kiire rongiühendus Kesk-Euroopaga takerdub Poolasse.
Paistab, et vaid Eesti on valmis oma regionaalpoliitilised huvid ohverdama – pole näha kasu, millist saaks Eestis elav inimene võimalusest sõita kiirelt vaid Tallinnast ja Pärnust Varssavisse, või kuivõrd heastab kaasneva sotsiaalmajandusliku ja ökoloogilise kahju võõraste kaupade kiirelt läbi Eesti vedamine.
2. Praeguseks ajaks ei ole usaldusväärseid majandusarvestusi kavandatava trassi tasuvuse kohta. Eriti murelikuks teeb tõsiasi, et kahjumi korral jäävad kulud kanda Eesti riigieelarvele. RB tulevikuväljavaated on seotud paljuski kavandatava Euroopa Liidu nn. väävlidirektiiviga, mis eelistaks raudteetransporti laeva- ja autotranspordile. Paraku mõjub see halvavalt praegusele kaubaveole Venemaalt Eesti sadamatesse, mistõttu olemasolevad raudteed satuksid raskustesse. See muudab majanduslikult küsitavaks olemasolevale Tallinn-Tapa-Tartu-Valga raudteele uue, Tallinn- Pärnu-Riia, lisandumine. Tõenäoline tulemus oleks kaks majanduslikult kiduvat raudteed.
3. Ülaltoodut arvestades peab Eesti Rooma Klubi mõistlikuks valitsusel ja vajaduse korral ka Riigikogul kaaluda uuest transpordikoridorist loobumist ning asendada see Tallinn-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega, optimeerides võimaluse korral ja ulatuses veod euroopa ja vene rööpmelaiusega raudteedel. See lahendus arvestaks paremini Eesti sotsiaalmajanduslikke vajadusi, vähendaks keskkonnakahjustusi, soodustaks Kesk- ja Kagu-Eesti piirkondlikku arengut ning vähendaks Eesti raudtee sõltuvust Venemaa kaubavoogudest.
Eesti Rooma Klubi asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 58 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast. See on 2002. a. Rooma Klubi Täitevkomitee poolt tunnustatud Eesti rahvuslik ühendus Rooma Klubi ülemaailmses võrgustikus. ERK president on Andres Tarand.
