Enne metsa minemist tasub kõigil üle vaadata politsei soovitused – ikka selleks, et seenelkäik ei lõppeks ebameeldivustega.
Möödunud reedel läks Pärnu lähedal metsa seenele 74aastane naisterahvas, kes õhtuks koju ei naasnud. Abi saamiseks pöörduti politsei poole kella 20 paiku ja kohe alustati ka otsinguid. Pimedas ja uduses öös siiski eakat seenelist leida ei õnnestunud. Otsinguid jätkati uuesti varahommikul. Õnneks leidis eksinud naisterahvas hommikul ise tee metsast välja. Kuigi märgade riietega eakas seeneline oli veetnud metsas külma öö, tuvastas meedikute kontroll, et arstiabi proua ei vaja.
Kahjuks on see lugu vaid üks paljudest, mis korduvad aastast aastasse. Halvemal juhul võivad selliste eksimiste tagajärjed olla väga tõsised. Arvestades, et igal aastal jääb metsasaaduste huvilisi metsas hätta, on alati kasulik endale meelde tuletada põhitõed.
Enne metsa minekut:
Esmalt arvestage metsa minnes ilmastikuga, soovitatavalt minge metsa päikesepaistelise ilmaga ja ennelõunasel ajal, et vältida pimedale ajale jäämist. Võimalusel vältige üksinda metsa minekut ja kaaslastega minnes püsige nägemis- ja kuulmiskaugusel.
Teavitage oma minekust ja tagasijõudmisest kojujääjaid. Võtke kaasa neoonvest või riietuge erksatesse värvidesse. Võimalusel võtke kaasa vile, taskulamp ja tuletegemise vahendid, juhuks kui hätta sattute.
Mobiiltelefoni aku tuleks täis laadida enne metsaminekut ja kaasa tuleks võtta midagi söödavat ning vett janu kustutamiseks. Kindlasti ei tasu unustada maha vajaminevaid ravimeid. Kasutage võimalust tutvuda piirkonnaga eelnevalt kaardil ja võimalusel võtke ka kaart kaasa.
Metsas olles:
Metsas liikudes peatuge aeg-ajalt ja tutvuge ümbruskonnaga. Jätke meelde olulised tunnusmärgid: kuivanud puu, lagunenud maja, sipelgapesa ja muud. Kindlam on metsas olles panna paika selge orientiir, mille järgi liikuda – olgu selleks mõni tee, raielank, kiviaed või muu sarnane asi. Oluline on, et orientiiri järgides suudaksite metsast ilma eksimata väljuda.
Eksinuna:
Säilitage rahu ja proovige kuulata ümbruskonna hääli: koduloomad, sõidukite müra või muu, mis võiks anda vihjeid võimalikust lähedasest asustustest. Kui te õiget suunda ei suuda leida, siis helistage viivitamatult hädaabinumbrile 112 ja kuulake edasisi nõuandeid. Eksimise korral on oluline teavitada sellest informeerida hädaabinumbrit võimlikult kiiresti, et oleks võimalik kaasata otsingutesse vajalikku tehnikat ja otsingumeeskondi.
Kui eksinu kuuleb politseiautosireeni kuskil edasi-tagasi liikumas või näeb pimedal ajal valgusallika valgust, siis on soovitav selles suunas liikuda ja kindlasti jõuate välja teele või metsasihile, kust lõpuks abi leiate. Tee või metsasihi leidmisel on soovitav sellel edasi liikuda, mitte siseneda uuesti metsa.
Kui kuulete ahelikus olevate inimeste hääli, siis tehke ennast võimalikult nähtavaks ja kuuldavaks. Selleks annabki hea võimaluse neoonvest ja vile, pimedal ajal taskulamp. Otsinguteks kasutatakse ka spetsiaalseid koeri, kes annavad leidmisest teada haukudes. Koertega kohtudes tuleb jääda rahulikuks ja mitte neid endast eemale peletada.
Kui teid otsitakse helikopteriga, üritage leida lagedam koht ja tehke ennast või oma asukoht võimalikult nähtavaks.
Heiko Leesment,
politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja
