Morobelli tüürimees kaotas töö ja tervise
Raskes tööõnnetuses tervise kaotanud endise tüürimehe Aleksander Valjajevi abikaasa Larissa Valjajeva sõnul jääb Eesti riigis lihttööline tööandja vastu täiesti kaitseta.
Haapsallase Aleksander Valjajevi juhtumi avalikustas sel nädalal ERRi telesaade „Pealtnägija”.
24. detsembril 2011. aastal läks Valjajev tööle nagu tavaliselt. Ta töötas tüürimehena Morobelli OÜ-le kuuluval kalalaeval. Ühel hetkel takerdus vintsil tross ja kõige lähemal asunud Valjajev läks seda vabastama. Kusagil traali mehhanismis samal ajal takerdunud kett vabanes pingest ja tabas tüürimeest kuklasse.
Õnnetuse tagajärjel kaotas 37 aastat merd sõitnud 55aastane Valjajev tervise: ta on pime, kaotanud tasakaalutunde ja suure osa mälust ning vajab pidevat hoolt.
Lugu saab lugeda siit.
Sissemaksete suurendamine suurt pensionilisa ei anna
15. septembrini 2013 saavad II pensionisambaga liitunud soovi korral esitada avalduse, et suurendada oma palgast sissemakseid II sambasse aastatel 2014–2017. Fondivalitsejad teevad sel teemal aktiivselt reklaami, kuid arvutused näitavad, et maksete suurendamisest saadav pensionilisa ei ole eriti suur.
„Limonaadi Ets” esindab Eestit
See Teatri näitlejad esinesid eile Leedu kuurortlinnas Birštonases, sest lavastus „Limonaadi Ets” valiti ühena kahest esindama Eestit rahvusvahelisel teatrifestivalil „Balti Ramp”.
„Reede õhtul astume lavale,” ütles kolmapäeval See teatri juht Marina Sillaste, kes oli oma abilistega ametis nostalgiapäevade otste kokkutõmbamisega. „Tassime oma asju mööda linna.”
Bussisõitu Leedu poole alustas näiteseltskond neljapäeva õhtul.
Lugu saab lugeda siit.
Haapsalu Viigi kool õpetab lapsi kolmes kohas
Haapsalu Viigi kooli nime all alustas 1. septembrist tööd riigikool, mis moodustus Haapsalu sanatoorse ja Vidruka kooli liitmisel ja millel on kolm õppekohta.
Kooli üks õppekoht on Haapsalus Suur–Mere tänaval endises sanatoorses koolis, teine Haapsalus Kastani tänava tuliuues lastekodumajas ja kolmas Vidruka koolimajas.
Ühinemisel sai Viigi koolist 140 lapsega kool, olles erivajadusega laste riigikoolide seas suuruselt teine Eestis, ütles direktor Jaak Paesüld. Viigi koolist suurem on ainult Hiie kool Tartus, kus õpivad kuulmis– ja kõnepuudega lapsed.
Päästjad ootavad sooje sokke
Päästeameti Lääne päästekeskus kutsub eakaid üles kuduma päästjaile ohutussõnumit kandvaid sokke, vahvaimate sokkide kudujaid ootavad auhinnad.
Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo Pärnumaa ennetaja Katrin Zagorski ütles, et tavaliselt on päästeala loominguvõistlused suunatud noortele ja lastele ning vanemad inimesed võivad tunda end kõrvalejäetuna.
„Ja mida eakas hästi oskab — kududa,” põhjendas Zagorski teemavalikut.
Zagorski lisas, et päästjate arvates on maavillased sokid jalasõbralikud ja mõnusad — külmade ilmadega soojendavad ja kuumade ilmadega ei aja jalgu palavaks.
Lugu saab lugeda siit.
Ridala kool pidas kaks päeva olümpiamänge
Neljapäeval ja reedel pidas Ridala põhikool teist korda olümpiamänge.
Kahepäevastele mängudele koos ööbimisega koolimajas eelnes olümpiahariduse nädal. Uuriti olümpiamängude ajalugu, peeti teemakohaseid tunde.
Enne olümpiatule süütamist kogunes kogu kool — igal klassil ise värvi olümpiasärk seljas — aulasse, et kuulata, mida on lastele oma elust ja spordist rääkida suusatajal, olümpiapronksil Jaak Mael, Eesti Suusaliidu peasekretäril.
95aastased läänlased pika ea saladust ei tea
„95aastane Eesti Vabariik tänab oma kaasealisi, kes on aidanud Eestil kesta.”
Nii seisab tänukirjal, mille saatis peaminister Andrus Ansip pühapäeval, vanavanemate päeval kõigile 95aastastele Eesti kodanikele, kel on nii lapsi kui ka lapselapsi.
Esmaspäeval sõitis Lääne maavalitsus koos Lääne Eluga Läänemaa 95aastastele külla, et tänukiri ja kingipakk sooja salliga edasi anda, kohvi juua, õunakooki süüa ja rääkida möödunud eluaastaist.
Lugusid, mida vanavanemad ise enam ei mäletanud, aitasid täiendada lapsed, kes olid külastajate rõõmuks võtnud vaevaks oma vanemate nooruspõlvejutte kuulata, meelde jätta ja mõnel puhul ka üles kirjutada.
Kasaril peeti õlireostusõppust
Kolmapäeval mängisid päästjad koos keskkonnakaitsjatega maha olukorra, kus tundmatust allikast on reostus Kasari jõkke sattunud ja loodust kahjustanud.
Selline reostus pole Läänemaale võõras, sest 2006. aasta jaanuaris tuli Nõva kandis kokku puutuda viimase aja ühe suurima naftareostusega.
Kolmapäeval Kasari jõel peetud õppuse stsenaariumi järgi nii laiaulatuslikku õnnetust ei mängitud.
Nädala päevikut pidas Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Karl Hein.
Jaan F. Perlitz: Olge reedega ettevaatlikud — ebaõnn võib oodata nurga taga
Täna räägin pisut ebausust, mis on ju teatud tüüpi lihtne uskumine, et mõnel igapäevasel juhtumil võib olla ebatavaline mõju. Näiteks et reede ja 13. on ebaõnne päev. Reede võib sattuda 13. kuupäevale kuni kolm korda aastas; tänavu septembris ja detsembris. On mitu teooriat, miks just numbrit 13 seotakse ebaõnnega. Üks hüpotees on seotud sellega, et paavst Clemensi käsul hukati 13. oktoobril 1307 suur hulk templirüütleid, kirjutab Perlitz.
