Üleeile said eestlased oma silmaga kaeda, kuidas Kaia Kanepi maailma kuulsaimal turniiril mängib. Kahju, et Wimbledoni veerandfinaalmäng Sabine Lisicki vastu nii kiiresti kaotusega lõppes. Kuid ei maksa meelt heita. Positiivset on sellelt turniirilt ja üldse aastalt nii Kanepi kui ka tema fännide jaoks palju rohkem.
Esiteks on tenniseturniiride paratamatus, et kõigi jaoks peale ühe mängija lõpeb turniir kaotusega. Kahju, et ERRil meie mängijasse nii palju usku ei olnud, et turniiri algusest peale näidata. Seda enam, et Wimbledoni ei näe ka Eurospordist.
Ja Lisicki lihtsalt on praegu väga hea. Olgem ausad, ei mänginud ju maailma 24. ja 46., nagu WTA edetabel pakub, vaid pigem viies ja 15. mängija.
Veerandfinaali jõudmine kergitab Kanepit peagi WTA edetabelis paarkümmend kohta. Sellest tähtsam on aga mäng, mida Kaia pikalt vigastuspausilt naasnuna näitab — vaat et paremgi kui mullu talvel, mil oli tema senine tippaeg. Kui nüüd mõni paha vigastus ei ründa, on Eesti tennisesõpradel ees toredad ajad.
Nägudeni ja siis