Nädalavahetusel on Haapsalus koos 400 ingerisoomlast, et pidada maha XXIII Eesti ingerisoomlaste tantsu- ja laulupidu.
Mööda Eestit külakorda käiv pidu on Haapsalus teist korda, eelmine kord saadi siin kokku 2001. aastal. Pidu korraldab siinne 33 liiget koondav Lääne-Eesti ingerisoomlaste selts, Eesti kümnest ingerisoomlaste seltsist väikseim.
„Ettevalmistused ikka lähevad üksteise järgi,” ütles seltsi esimees Hilma Tervonen peo eel.
Peoeelsel päeval, laupäeval kell 17 istutakse pihlakas eelmise siinse peo eestvedaja Mare Ektermanni pingi juurde lasteraamatukogu õues. Kell 18 kogunevad ingerisoomlased Rannarootsi muuseumi juurde illanvietto‘le: tutvutakse muuseumiga, grillitakse, lauldakse ja tantsitakse. „Valisime selle koha, sest tahame tutvustada rannarootslaste eluolu,” ütles Tervonen. Ingerisoomlased saavad proovida ka lõbusõitu Tagalahel Ruhnu jaalaga.
Pühapäev algab tantsurühmade ja kooride proovidega promenaadil, kell 12.30 on toomkirikus jumalateenistus. 13.30 minnakse rongkäigus Krahviaiast promenaadile, kus kell 14 algab pidu.
Tantsu- ja laulupeole oodatakse peale kõigi Eesti ingerisoomlaste seltside külalisi Peterburist, Karjalast, Soomest ja Rootsist.
Ingerisoomlased said nõukogude aja järel Eestis esimese kogukonnana kultuuriautonoomia, peale nende on kultuurialaste õiguste teostamiseks vajalik kultuuriomavalitsus vaid eestirootslastel.
Ingerisoomlaste selts kirjastas raamatu mahavaikitud sõdureist
Laupäeval Haapsalus Rannarootsi muuseumis esitletava Pekka Mutaneni raamatu „Mahavaikitud sõdurid” tõlge annab projektijuht Anne Andrejevi sõnul hästi edasi ingerisoomlaste ajalugu.
„Väga vähesed teavad ingerisoomlastest,” ütles Andrejev. „Sõjategevusele lisaks saab raamatust kenasti pildi, mis on üleüldiselt ingerisoomlastega toimunud.”
Ajaloolis–dokumentaalne „Mahavaikitud sõdurid” käsitleb ingerisoomlaste osalust teises maailmasõjas nii sakslaste poolel kui ka Soome armee ridades. Soome eest võidelnud sõdurid anti Venemaale välja, neile lubati, et saavad koju, kuid rong ei peatunud enne kui Siberis. „Need olid keerulised ajad, raamat on üks killuke, millest keegi ei räägi,” ütles Lääne–Eesti ingerisoomlaste seltsi esimees Hilma Tervonen. Raamat toetub konkreetsete inimeste mälestustele, mis oma eheduses kajastavad emotsionaalselt tolle aja raskeid otsuseid ja valikuid.
Ingerlaste mälestuste kõrval sisaldab kõvaköiteline teos ka sõjaaegseid fotosid.
Raamatu autori Pekka Mutaneniga tutvus Anne Andrejevi isa, ingerisoomlane Leonid Andrejev Soomes elades 1999 ja alustas järgmisel aastal teose tõlkimist. „Isa tõlkis vihikutesse ja nii need vihikud rändasid me peres – et keegi võiks nad arvutisse lüüa.” 2010 ütles tõlkija abikaasa Evi Andrejev, et õpib ise arvutisse trükkimise ära. Tema tõlkis ka raamatu lõpuosa.
Raamatu väljaandmine oli perel kogu aeg südamel. „Pekka Mutanen ka muudkui helistas ja uuris, kui kaugel asi on,” kirjeldas Anne Andrejev sündmuste käiku. Kui Anne Andrejev jäi jaanuaris lapsepuhkusele, otsustas ta asja käsile võtta ja raamatu väljaandmiseks raha otsida. Tegutsemisele andis hoogu teadmine, et Mutanen tuleb suvel Eestisse. Raamat saigi ingerisoomlaste laulu– ja tantsupeoks valmis ja ligi 80aastane autor tuleb Haapsallu esitlusele.
„Ema ja isa on temaga pärast 1999. aastat vaid kirja ja telefoni teel suhelnud ja pabistavad, et ei tunne üksteist ära,” rääkis Anne Andrejev. Leonid Andrejevit seob Pekka Mutaneniga see, et nad on pärit ühest külast, Kikkerist.
Anne Andrejev ütles, et tema teada ei ole praeguse iseseisvusaja jooksul ilmunud ingerisoomlastest eesti keeles ühtegi suuremat ajaloolist raamatut.
Pekka Mutanen on Haapsalus varem käinud 1982. aastal kirjanike päevadel Karjala kirjanike delegatsiooniga.
Ingerlaste õhtul Rannarootsi muuseumis laupäeval kell 19 esitleb oma raamatut „Minun Vironi” („Minu Eesti”) ka Haapsalus elav Markku soomlane Lehtonen.
