Kui veebruarikuised jaemüügi ja tööstustoodangu näitajad koos maailmast tulevate allapoole suunaga näitajatega tegid veidi murelikuks, siis märtsikuu andmed olid juba rohkem seda nägu, nagu selleks aastaks ootasin. Nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv märtsis oli 7 protsenti. Kvartali kasvuks tegi see jaemüügi osas seega 5 protsenti ja tööstuse osas 3,7 protsenti, mis on kokkuvõttes enam-vähem meie SKP prognoosi graafikus.
Ma arvan, et sisenõudlus jääb oma suhtelise tugevuse juurde ka järgnevail kuudel, sest eeldusi selleks ju on. Jaanuaris-veebruaris tõmbas jaemüügi kasve alla ühelt poolt elektrihinna tõus ja sellega seotud ebakindlus uute elektriarvete suuruse osas, mistõttu tarbimiskulusid tõmmati kokku. Teisalt, kui vaadata sama kuude jaemüügi kasve täpselt aasta tagasi, siis oli seal tegemist ka üsna ebatavaliselt suurte kasvumääradega, mis surus omalt poolt selle aasta kasve väiksemaks. Nüüdseks on nii baas normaliseerunud kui ka elektriarvete suurus teada ja mõnel juhul ehk ka elektripakett soodsama vastu välja vahetatud ja täiendav raha tarbimisse juurde leitud. Seega, vaadates tarbijakindluse otsustavat ülespoole rühkimist aprillis, ei tundu edasisel 6–7protsendilisel jaemüügi kasvul olevat erilisi takistusi.
Tarbimise kasvule peaks kaasa aitama ka inflatsiooni alanemine, mida lähikuudelt endiselt ootame. Eurotsoonis on inflatsioon aprillis märgatavalt alanenud, 1,2 protsendile. Seda eelkõige seoses viimasel kuul toimunud järsu naftahinna alanemisega. Naftahinna alanemine avaldab Eesti inflatsiooni alanemisele veelgi suuremat mõju ning on tarbimise ja üldise majanduse turgutamise seisukohalt kindlasti positiivne uudis. Põhjused, miks nii nafta hind kui ka inflatsioon on globaalselt alanenud, ei ole kuigi head – see on jätkuvalt nõrgenev globaalne majandus ning nõudluse vähesus. Tööstustoodangu näitajad euroalal on olnud nõrgad. Selles kontekstis on Eesti tööstustoodangu kasv jätkuvalt ikkagi suhteliselt tugev. Kogu tööstuse kasvule aitas palju kaasa elektri erakorraliselt suur müük, kuid ka töötleva tööstuse minekul pole viga. Töötlev tööstus on oma veebruarikuise languse märtsis taas tagasi teinud ning selle kasv märtsis on viimase aasta jooksul kiireim nähtud kasv. Samuti tulenes elektritootmise tavapärasest suurem toodang märtsis peamiselt suurenenud ekspordist ning see on majanduskasvule kahtlemata positiivne uudis.
Vastupidiselt eestlastele tunnevad euroala elanikud ja ettevõtted end viimastel kuudel taas veidi ebakindlamalt. Ettevaatavate tsükliliste näitajate halvenemine viimasel paaril kuul on võib-olla seotud taas pinnalekerkinud meeldetuletustega, et eurotsooni kriis kestab ja lõppu ei paista veel kusagilt. Seda muuhulgas Küprose abipaketi tingimuste ja Itaalia valimistulemuste valguses. Taolised uudised ei tule enam kellelegi suure üllatusena ega külva kestvamat ärevust. Mõjud finantsturgudele on siiani jäänud väga tagasihoidlikeks ning finantsturgude rahulik olukord annab majandusele vähemasti võimaluse jätkata oma aeglast ja vaevalist paranemisteed.
Madalam inflatsioon globaalselt tähendab ka seda, et keskpangad saavad ellu viia – ja on deflatsiooniliste murede kartuses isegi sunnitud seda tegema – veelgi ekspansiivsemat rahapoliitikat. Euroopa keskpanga eilne otsus langetada intressimäärasid oli üks samm selles suunas. Intressikärped aga euroala majandust tõenäoliselt enam kuigipalju ei aita, kuna nendes riikides, kus seda on vaja kõige rohkem, on reaalmajandusele antavad laenuintressid ikkagi kõige kõrgemad. Euroopa keskpangalt oodatakse seega täiendavaid ebaharilikke meetmeid, mis toetaksid reaalselt laenude kättesaadavaks tegemist väikestele ettevõtetele.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
