Haapsalu käis Peterburis

Kolmapäeva õhtuks oli kaunisse ja pika ajalooga Peterburi riiklikusse Kapella kontserdisaali Haapsalut tutvustavale üritusele kogunenud ligi 400 külalist.

Organist Aare–Paul Lattik esitas orelil Pjotr Tšaikovski Haapsalus kirjutatud palade tsüklist „Mälestusi Haapsalust” osa „Naljand” ning seejärel Artur Kapi loomingut.

Kohaletulnuid tervitas ka Eesti peakonsul Peterburis Tiina Maiberg, kes rääkis Haapsalust kui pika ajalooga ning legendidega seotud linnast, kus saab ka tervist parandada.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles tutvustas Haapsalut vaikse kohana Balti mere kaldal, kus C. A. Hunnius avastas 19. sajandil, et määrivana näiv muda on raviva toimega.

„Haapsalu on olnud ravi– ja puhkusekohaks paljudele peterburglastele ning ka kunagistele tsaaridele ja tsaaripere liikmetele. Siin on puhanud kunstnikud, heliloojad ja paljud teised,” ütles Sukles.

Kapella peadirektorile Olga Homovale kingiti Haapsalu sall. „Haapsalu ja Peterburi suhted on juba paranenud, sest haapsallased tõid ka sooja meile kaasa,” naljatas ta.

Seejärel astus lavale Tõnis Mägi, kes esitas nii uuemaid kui ka vanemaid lugusid, nii eesti kui ka vene keeles. Vene keeles kõlanud „Peatage muusika” pani venelased kaasa ümisema ega jätnud ka eestlasi külmaks. Tõnis Mägi tutvustas lavalt ka Augustibluusi ning lavale kutsutud kitarristi abiga anti paarile loole bluusivärve. Tuli mängida ka lisalugusid.

Fotonäitus saab tähelepanu

Pärast kontserti avati Kapella galeriis Tõnis Padu koostatud fotonäitus „Haapsalu — keiserlik kuurort”, mis esialgsete plaanide kohaselt pidi pärast avamist viidama Roerichi muuseumi, kuid otsustati siiski veel mõneks ajaks Kapellasse jätta. Haapsalu kultuurikeskuse juhi Gülnar Murumäe sõnul on see suurepärane. „Näitus saab siin palju tähelepanu. Siin on iga päev üritused, nädalavahetusel mitu tükki päevas. See on väga hea,” ütles ta.

Sama meelt oli Sukles, kelle sõnul hakkab näitus Peterburis nüüd oma elu elama.

Kontserdijärgsel vastuvõtul suheldi sundimatus õhkkonnas. Vahetati kontakte, viidi huvilisi õigete inimestega kokku. Jagati linna ning muuseume ja ettevõtteid tutvustavaid materjale.

Usaldus tuleb vahetu kontaktiga

Fra Mare müügiassistendi Mai Sarve sõnul on vaja selliseid üritusi ja neil füüsiliselt kohal olla. „Fra Mare on vene kliendi nimel kaua tööd teinud,” ütles ta.

„Algul käisin kohal, jälgisin, õppisin. Nad tahavad sind tundma õppida, vastastikune usaldus peab tekkima. Vene turist on hea turist, ta tuleb pikaks ajaks,” sõnas Sarv.

Eesti peakonsuli Peterburis Tiina Maibergi sõnul väljastasid nad 2012. aastal 52 533 viisat. „Selle aasta esimestel kuudel on kasv juba 10–15%. See pole ainult Schengeni viisa huvi, vaid konkreetne huvi ka Eesti vastu. See on palju kasvanud, Eesti spaad koguvad populaarsust,” ütles ta.

Maibergi sõnul on Vene ärimeeste huvi Eestisse investeerimise vastu veel väike, aga üht-teist liikumist siiski on.

„Ausalt. Ma kartsin. Ma ei uskunud, et selline huvi on,” ütles Urmas Sukles. „Saime kontakte, suhtlesime ärimeestega, kes on juba Eestisse investeerinud. On isegi mõned konkreetsed projektid juba.”

Rootsi klubi president Peterburis Vitali Emil Hasselblad on väga huvitatud koostööst Haapsaluga. „Meil on lapsed ja noored, kes tuleks suurest linnast välja puhkama saada,” ütles ta. „Inimene peab puhkama mujal, mitte omas kodus. Kõigil pole aga alati palju raha, et kuhugi sõita. Tahame neid Haapsallu palju tuua.”

Hasselbladi sõnul on Eestis puhkamas käinud lapsed juba paari aastaga muutunud. „Nad ütlevad juba tere ja lähevad üle tee rohelise tulega,” ütles ta. „Haapsalul on laste– ja noortesõbraliku linna kuulsus. Tahame sinna kindlasti tulla.”

Ettevõtja Marget Vatku sõnul õpetas Peterburis käik palju. „Õppisime, mis neid tegelikult huvitab ning kuidas Haapsalut seal veel paremini saaks müüa,” sõnas ta.