* Rahvusvahelisel tervisekonverentsil oli paarsada osalejat üle Eesti ja kaugemaltki
Teisipäeval Haapsalus peetud konverentsil „Tere, tervis” tuli pea igast ettekandest välja, et eestlastel — nagu ka teistel Euroopa Liiduga liitunud idaeurooplastel — on veel üksjagu maad minna, et jõuda vanade riikidega ühele pulgale.
„Kuidas mõjub arstide palk rahvatervisele ja kui suur on arsti keskmine palk Inglismaal?” küsis Kullamaa vallavanem Jüri Ott Londoni ülikooli kolledži rahvatervise professorilt Mark McCarthylt, kui too oli lõpetanud ettekande euroliidu rahvatervise uuringuist.
Professor McCarthyl ei olnud konkreetset vastust, sest mõju pole uuritud, kuid ta oli lugenud teadlaste palgavõrdluse kohta. Euroopa Liidu uute riikide teadlased saavad kolmandiku vanade riikide teadlaste palgast.
„Ilmselt on teil põhjust muretseda ajude äravoolu pärast,” nentis McCarthy. „Et hoida teadlasi oma kodumaal, peaksid palgad olema võrdsed.”
Eestlased nurisevad vähem kui soomlased, selgus Terhi Saaraneni ettekandest. See tutvustas Soome ja Eesti koolides tehtud töötajate heaolu uuringut töötervishoiu aspektist. Uuriti, kuidas on koolitöötajad rahul töökeskkonna, töökorralduse ja –tingimustega.
Selgus, et eestlased on rohkem rahul kui soomlased.
„Eestlased ei oska nii palju nõuda kui soomlased,” ütles Eestis uuringuga tegelnud SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp. „Ma ei arva, et meil ongi parem, vaid et meie oleme leplikumad.”
Soomlased pidasid vajalikuks parandada koolikeskkonna füüsilisi parameetreid: müra, valgust, õhuniiskust ja temperatuuri, ütles Saaranen. Eestis kurdeti vaid müra.
Soomlased tundsid puudust koolitusest ja enesearendusvõimalustest, eestlased aga polnud rahul oma IT–oskustega.
Eestlased leidsid, et koolis peaks olema parem infovahetus, omavaheline suhtlemine ja koostöö. 67% soomlasi ja 50% eestlasi tunnistas, et ei suuda oma tööd tööajal ära teha.
Uuring tõi välja muidki fakte. Näiteks olid 67% uuringus osalenud soomlasist abielus, eestlastest aga vaid 52%. Soomlasist 9% ja eestlasist 18% olid lahutatud.
2009–2013 tehtud uuringus osales Eestist 39 tervistedendavat kooli, sh ka Läänemaalt. Soomest osales 20 kooli.
