Valge Daami lavastus tuleb tänavu täiesti uuel kujul — kui sõnaliste etenduste kõrval on seni nähtud tantsuetendust, siis sel suvel mängitakse Valge Daami lugu maha lauldes.
Lavastuse projektijuhi Anneli Akna sõnul passiks tänavuse lavastuse žanrimääratluseks kõige paremini Alo Mattiiseni välja mõeldud mõiste „risotoorium”, mis tähendab groteskset oratooriumi. Nimetus „risotoorium” on tuletatud ladinakeelsest sõnast „risus”, mis tähendab naeru.
Lavastus tuleb liikuvam kui klassikaline oratoorium, aga pildiliselt kompaktsem kui varasemad lavastused,” selgitas Aken.
Valge Daami loo enda kohta ütles Anneli Aken, et selles on eesti soost neiu ja toomhärra. „Aga et elus pole iialgi miski liiga lihtne, on neiul ja toomhärral hulk n–ö segajaid,” lisas Aken. Ta lisas, et kui seni on äraandjad olnud linnusemehed, siis seekord kiusab armukadeduse uss ka naisliini pidi.
Akna sõnul kipuvad daami-lood muidu kõik maskuliinsed olema, tegelasteks mungad, eesti vanemad ja nende pojad ning toom– või muidu härrad. Naistest satub sekka heal juhul mõni ema või vanaema, aga roll kipub jääma teisejärguliseks.
Libreto kirjutab Anneli Aken ise. „Ma olen ammu mõelnud, et ükskord võiks ise kirjutada,” ütles ta.
Ta lisas, et kuna muusikast läbiimbunud inimesena tulevad tal laulutekstid paremini välja, siis otsustatigi, et tekst kantakse ette lauldes.
Muusika kirjutab Toomas Lunge. Muusikastiili on Akna sõnul veel vara välja hõigata. „Igatahes mitte rangelt ajastutruu. Oleme mõelnud, et igal tegelasel võiks olla midagi natuke eristuvat, iseloomulikku. Head hääled ja andekad näitlejad annavad mänguruumi,” selgitas ta.
Kooriseaded aitab teha Andres Ammas ja laule õpetada Ilona Aasvere. Liikumist seadma kutsus Aken appi Kai Tarmula. Kostüümikunstnik on noor Elin Raagmaa, kahekordne Haaknõela–võitja.
Tänavuse lavastuse osatäitjad on noored. Naispeaosalist Mailat laulab Maarja Sukles, tema vanemat õde Maretit Marika Matvei. Meespeaosas on toomhärra Olafina Jaan Lehepuu. Kaasa löövad juba tuttavad Valge Daami näitlejad Anti Rannus ja Marko Matvei, kuid on ka üllatusi — Ridala vanema Manivaldi osas astub üles Madis Kütt.
Lavastust etendatakse nagu mitmel varasemal aastal toomkiriku ukse ees. „Linnus on selles paigas ise küllalt uhke dekoratsioon ja valgustiim tunneb seal ka iga kivi varju,” selgitas Aken. Ta lisas, et muusikalisele tükile on see ka akustiliselt parim paik.
Anneli Aken ütles, et lavastuse väljavahetamine on tingitud mitmest asjaolust. Kuna tänavu on Valge Daami päevad augusti lõpus, ei kujune need ilmselt nii rahvarohkeks kui mõnel teisel ajal. Seepärast tulebki teha midagi nüüd ja praegu.
Möödunud aasta lavastuse kohta jagunesid arvamused kaheks — kas meeldis väga või ei meeldinud üldse. „11 aastat produtsenditööd teinuna tean ette, et sellisel puhul poleks hea mõte minna teisele ringile,” lisas ta. Ebatraditsiooniliste lahenduste korral tulebki Akna sõnul piirduda ühe hooajaga.
Küsimusele, kas ka tänavust lavastust plaanitakse etendada vaid ühel hooajal, vastas Aken, et ta isiklikult arvab, et järgmisel ja ülejärgmisel suvel, mil Valge Daami aeg on külastajaile paremal ajal, võiks mängukavas olla taas draamateos.
Kahjuks jah, sel aastal jääb hilja peale VDA (Valge Daami Aeg). Läinud aastal oskas Erki Aule natuke tukkuma jäänud Haapsalut ja valge daami nautlejaid üle kogu Eesti raputada, tänavu aga on ülaltoodud põhjusel taas aeg sammud Haapsalusse seada! Ootan huviga!!!