Möödunud nädalal selgus, kes esindab Läänemaad rahvusraamatukogus üle–eestilisel kirjandusmängul, mida korraldab Eesti lastekirjanduse keskus. Need on Haapsalu linna algkooli IV klassi õpilased Helena Karjane, Laura Rouhiainen ja Marlene Schwindt, kes õpivad õpetaja Maren Suu klassis.
Maakondlikku vooru kutsus Haapsalu lasteraamatukogu võistlema Läänemaa koolide III–IV klassi lapsi. Osalejatel tuli läbi lugeda 24 paari viimase aasta jooksul ilmunud raamatut eesti nüüdisaegsetelt kirjanikelt. Seega lugesid need 21 last, kes kirjanduse tundmises mõõtu võtma tulid, lühikese ajaga läbi rohkem raamatuid kui — julgen väita — nende õpetaja, ema või isa, vanemaist õdedest–vendadest rääkimata. Mäng polnud mõisa peale. Kõik osalejad olid juba võitnud, sest tunnevad nüüd meie lastekirjandust eakaaslastest paremini.
Kirjandusmäng koosnes 24 küsimusest ja ülesandest. Muuhulgas tuli luuletajaid loomingulist käekirja pidi, kirjanikke nägupidi ja raamatuid piltipidi ära tunda (muuseas ei olnudki lastele raske ülesanne), lahendada ristsõna, leida täherägast raamatupealkirju ning rägaringist tegelaste nimesid, tuli kehastuda reporteriks ja raamatutegelaseks, et anda ülevaade hirmsast kuritööst, jne.
Niisiis kehastus Kaarel Metssalu seitsmeste uudiste reporteriks, Jonathan Erwin Cohen haaras pinali mikrofoniks kätte, Marlene Schwindt aga tegi veenva paradiisilinnu rolli.
Sai ka ise konkurentidele punkte jagada. Hea õnne korral, loogikat ja loomingulisust rakendades võis edukalt vastata isegi siis, kui mõni raamat jäi läbi lugemata. Raamatute kättesaamine osutus mõistetavail põhjustel keeruliseks. Päris nulliring tuli ainult ühe küsimuse peale. Sellist küsimust, mille puhul oleks saanud kõik maksimumpunktid, ei olnud. Esimesi kohti eristasid suuremad punktivahed, edasi oli tase üpris ühtlane.
Miks selline vanuseaste? Tundub, et just IV klassis käivatele lastele korraldatakse rohkesti kirjandusega seotud võistlusi–konkursse, võtkem või ettelugemisvõistlused. Esiteks on see vastuvõtlik iga, kes enamasti lasevad end lugemisest ja lugudest kütkestada. Teiseks, eesti kirjanik kirjutab peamiselt just nii vanadele lastele. VI–VII klassi õpilastele saanuks kokku panna piinlikult lühikese nimekirja.
Ilmnes ka sedasorti mängu korraldamise peamine kari — vajalikke raamatuid leidub raamatukogudes nii vähe, et suhteliselt lühikese aja jooksul on mängus osalejal kaunis raske neid kõiki kätte saada. Raamatupõud kimbutas just maakonnast saabunud võistkondi ja mõjutas tulemust. Mõistagi oli vanemail osalejail eelis — ikkagi aastake rohkem õpitud ja (võistlus)kogemusi kogutud. Seda enam tegi rõõmu, et III klassi lapsed astusid IV klassi omadele kandadele. Uuemõisa ja Risti kolmandike puhul oli eriliselt tunda seda õiget mängurõõmu.
Rõõm lugemisest, uute heade raamatute avastamine oligi selle mängu peamine eesmärk.
Krista Kumberg
Kirjandusmängu tulemused
1. Haapsalu linna algkooli (HLA) IV a (Helena Karjane, Laura Rouhiainen ja Marlene Schwindt)
2. HLA IV b (Karina Kaus, Karmen Räli, Kaarel Metssalu)
3.–4. Ridala põhikooli III–IV klass (Liilian Lember, Epp–Emili Saue, Kendra Kurisman)
HLA III c (Kirke Treiberk, Lilith Marlen Kander, Mia Mai Männiste)
5. Uuemõisa lasteaia–algkooli III kl (Maria Seppi, Elise ja Mona Pihlakas)
6. HLA III b (Marie Keldrima, Rahel Aurelia Strauss, Jonathan Erwin Cohen)
7. Risti põhikooli III kl (Saara Jaanisk, Karl Raudsepp, Eliise Nikker)
