0

Küüditatud meenutasid valusaid mälestusi

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

 

Eile mälestati Haapsalu toomkirikus emaaltari ja Siberist toodud pühitsetud mulla juures 1949. aasta 25. märtsi küüditamise ohvreid.

„25. märts, paastumaarjapäev, on kristlikule maailmale  rõõmupäev,” kõneles kirikuõpetaja Tiit Salumäe. See päev kuulutas ette jõululapse sündi.

Eesti rahvale on paastumaarjapäeval aga hoopis teine tähendus. Sel päeval 64 aastat tagasi aeti tuhanded inimesed keset ööd üles, käsutati autodele ja küüditati loomavaguneid Siberisse.

Kurevere külas elanud Elvi Varik (toona l küll alles Maasikas)  oli tol ajal kaheksane ja magas oma halvatud vanaema selja taga, kui küüditajad hakkasid vanaema voodist välja kiskuma. Vanaema karjus valust, nii et Elvi 29aastane ema lõi sõduri põrandale pikali.

Selle karistuseks ei lubatud neil pikale teekonnale mitte midagi kaasa võtta. Elvi läks teele kleidi ja toasussidega. Kogunemiskohas andis keegi talle mantli ümber.

Loomavagunis Siberisse sõites toitis saatusekaaslane — Vilta–pere, kes oli saanud kaasa võtta terve koti herneid —  teda hernestega. Nõnda elas ta sõidu üle, kuid Siberisse jõudes sattus ta kõhutõvega haiglasse. Võib vaid ette kujutada, mida tundis 8aastane tüdruk ihuüksi võõraste keskel, sõnagi vene keelt mõistmata. Seda taas meenutrades lä’hevad naise silmad märjaks.

„Ah, ikka tuleb teinekord ette,” ütles ta pisaraid pühkides.

Mälestuspalvusele Taeblast tulnud Urve Valma sündis Siberis ja oli kuuene, kui 1957 Eestisse pääses. Üks vend jäi Siberi mulda.

Urve Valma sõnul oli neil selle võrra kergem, et isa, kes ei olnud küüditatute nimekirjas, tuli ise perega vabatahtlikult kaasa. Elvi Variku emal aga ei olnud mingit tuge, sest tema abikaasa oli juba 1945 Omakaitse pärast kinni võetud ja tapetud.

Siberis on sündinud ka Läänemaa Memento juht Arnold Aljaste, temal on 25. märts nii sünnipäev kui ka küüditamise päev.

Tiit Salumäe luges ette katkeid Põltsamaa kirikuõpetaja Herbert Kuurme mälestusteraamatust. Sel päeval oli Põltsamaal ilus päikseline ilm, lumi sulas, aga „rahvas oli matusemeeleolus— matame elavaid,” kirjutas Kuurme.

Punavõimu käe läbi oma kaitseliitlasest vanaisa kaotanud Heiki Magnuse ütles, et noorim Eestist küüditatu oli vaid kuuvanune, sündinud 24. veebruaril. Vanim küüditatu oli 95.

„Rahvas, kes ei tea oma ajalugu, pühitakse ruttu ajaloo prügikasti, ” põhjendas Salumäe, miks on vaja olnut meeles pidada.

1949. aasta märtsiküüditamisel kavatses punavõim Eestist Siberise saata  30 000 inimest. Ära viia õnnestus 22 000, sest osa sai pakku, osa leidis varjupaiga omaste või võhivõõraste juures. Oli üllaid inimesi, kes võtsid kasvatada võõra vanemateta jäänud lapse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz