Täna lõppevad rahvakogu teemaseminarid selgitasid välja, millised välja pakutud ideedest võiksid kõige tõenäolisemalt aidata lahendada probleeme, millest rahvakogu alguse sai.
Esimesel teemaseminaril osalenud Jaanus Karilaid hindas arutelu asjalikuks ning ütles, et tema laudkonnas (seminaril osalenud jaotati laudkondadeks) vaidlusi põhimõtteliselt ei olnud.
“Kes ikka selle vastu on, et võim oleks läbipaistvam ja komisjonide töö avalik,” põhjendas Karilaid, “või et märgukirjadele peaks vastama ning et rahva kaasamine ei tohiks olla formaalne.”
Nimelt pälvisid kõige esimesel teemaseminaril enim toetust ideed, mis puudutasid info kättesaadavuse parandamist algatatavatest ja käimasolevatest poliitikakujundamise protsessidest ning kaasamise hea tava järgimist nende puhul.
Seadusemuudatusi nõudvatest ettepanekutest hinnati 6. aprillil toimuvale arutelupäevale saatmise vääriliseks ka rahvaalgatuse seadustamist ning riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise viiside hõlbustamise kohta käinud ideed.
Samuti peeti vajalikuks kodanike märgukirjadele õigusliku väljundi loomist ning rahvakogu jätkamist ideede kogumise ja nende üle arutamise kanalina.
“Rahvakogu on vaja nii kaua, kuni riigikogu ei suuda oma rolli täita,” nõustus Karilaid, “kuigi olemuselt peaks ju ka riigikogu olema rahvakogu.”
Karilaiu sõnul ongi rahvakogu mõeldud haiguste raviks, “kuna parlament ei suuda ühiskonna probleeme adekvaatselt kokku korjata ja nendega tegeleda”.
“Kui nüüd parlament sellest õpib, et midagi on valesti tehtud, siis rahvakogu tähtsus väheneb; kui aga riigikogu kapseldub, siis rahvakogu tähtsus tõuseb,” ennustas Karilaid.
Ainsana oldi esimesel seminaril selgelt vastu ettepanekutele, mis pakkusid välja erinevaid viise, kuidas riigikogu hääletustel anda ka parlamenti mittekuuluvatele inimestele kaashääletamise võimalus.
Esimesel teemaseminaril osalesid Läänemaalt Jaanus Karilaid ja Koit Uus. Viimase mõtteid rahvakogu kohta saab lugeda siit.
Sel nädalal toimunud viiel teemaseminaril osalesid nii jaanuaris rahvakogu veebilehel ettepanekuid teinud inimesed kui ka erinevad nende teemadega töötavad eksperdid: teadlased, poliitikud, ametnikud, vabaühenduste esindajad, ajakirjanikud. Olles tutvunud rahvakogu lehel tehtud ettepanekute kokkuvõtte ning neile koostatud mõjuhinnanguga, arutati ja hinnati seminaridel kõigi alateemade puhul, kui asjakohased ja mõjusad need võiksid olla rahva laialdasema osalemise saavutamiseks.
Teisel seminaril arutati ettepanekute üle, mis puudutavad erakondade rahastamist.
Kolmanda seminari teemaks olid ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine, neljandal seminaril erakondade sisese ja -vahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamine
Tänasel seminari osalejad arutavad valija hääle kaalukuse tagamise üle valimistulemuste otsustamisel.
Jaanuaris oli kõigil võimalik lehel www.rahvakogu.ee esitada oma ettepanekuid ning kommenteerida, täiendada, toetada või kritiseerida teiste tehtud ettepanekuid rahvakogu viiel teemal.
Veebruaris töötasid kõigi viie teema kohta esitatud ettepanekud läbi analüütikud, kes grupeerisid need erinevateks võimalikeks stsenaariumideks ja varustasid esmase mõjuanalüüsiga.
Lõppeva nädala arutelupäevadel valiti läbitöötatud stsenaariumidest eelistatuimad. Kõige asjakohasemateks ja mõjusamateks hinnatud alateemad saadetakse 6. aprilli arutelupäevale, kus osalevad umbes 500 esindusliku valimiga leitud Eesti elanikku, kes kujundavad arutelu järel oma eelistuse välja pakutud lahendusvariantide hulgast.
leiti ka inimesedkes sinna saata – üks endine kommnoor ja teine lihtsalt tuulepea ju nad siis täindavad teineteist.