1

Marko Valker: Mitte ainult kooli nimest

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Linnavolikogu hariduskomisjoni liige Gert Virroja väljendab oma hiljutises artiklis (vt LE 21.02) muret põhihariduse tuleviku pärast Haapsalus. Ta kahtleb, kas loodava gümnaasiumi kõrval jätkub põhikooli jaoks piisavalt häid õpetajaid. Põhikooli arengut pärssivat ka avaliku arutelu puudumine kooli nime ja arengusuundade üle.

Nende hirmude mahavõtmiseks piisab viimaste aastate riigieksamite tulemuste jälgimisest. Mõlemad koolid on saavutanud stabiilselt häid tulemusi ning kõrgkooli astujate protsent püsib kõrge. See näitab, et esimestest klassidest peale on linnas antud kvaliteetset haridust. Kuna reformi käigus õpetajate arv väheneb, ei ole sobivate inimeste leidmine kohaliku hariduselu kõige põletavam probleem.

Liiga tihe koolivõrk

Kui loodavasse põhikooli suundub sügisel mitusada last, siis maakonna gümnaasiumide arengut pärsib õpilaste arvu vähenemist eirav koolivõrk. Sügisel peale koolireformi jääb Läänemaale 5 gümnaasiumi – peale Haapsalu veel Noarootsi, Taeblasse, Kullamaale ning Lihulasse. Neist vaid Noarootsis on leitud õppesuund, mis toob siia arvestataval määral lapsi teistest maakondadest.

Kõigi gümnaasiumide säilitamiseks ei jätku lapsi juba täna. Direktorite arvestuste järgi jääb Lihulas, Taeblas ja Kullamaal sel õppeaastal gümnaasiumiosa jaoks puudu 10 000–37 000 eurot. Kui praegu õpib nende koolide gümnaasiumiklassides 15–20 õpilast, siis peatselt langeb mõnes koolis 10. klassi astujate arv alla kümne. Meie silme all kulgeb kulukas hariduseksperiment, mille lootusetu lõpp on peagi näha.

Läänemaale piisaks täielikult kolmest gümnaasiumist: Haapsalus, Pürksis ning üks Lõuna-Läänemaal (Lihulas või Kullamaal). Tulevik võib näidata, et ka see arv on liiga suur. Seejuures peaksid Lõuna-Läänemaa vallad tegema juba praegu kooli asukoha osas strateegilise valiku, et piirkonnas säiliks vähemalt üks gümnaasium.

Parim näide killustatud haridusmaastikust on 15 km vahega paiknevad gümnaasiumid Haapsalus ning Taeblas. Kui maakonnas õppivad noored jagunevad 4–5 kooli vahel, on raske välja arendada mitmekesist õppesuundade valikut ning tagada õpetajate kõrval ka gümnasistide vajalik tase.

Riigigümnaasium peab kujunema piirkonna hariduselu keskuseks

Tugeva õpetajaskonnaga riigigümnaasiumil on potentsiaali jõuda Eesti parimate hulka. Selleks on aga vaja nii Läänemaal kui naabermaakondades kooli väga jõuliselt tutvustada, et siia jõuaks arvestataval hulgal mujalt pärit noori. Nii säilivad Läänemaa lastele mitmekesised õppimise võimalused ka aastate pärast, kui kohalike laste arv on praegusest väiksem. Suurem klasside arv on vajalik ka õpetajate täiskoormuse tagamiseks, sest paljude õppeainete maht piirdub gümnaasiumis ühe-kahe tunniga nädalas.

Gümnasiste meelitaksid Haapsallu madalad kooliskäimise kulud (majutus, transport), tänapäevane õpilaskodu ning väga head sportimise ja huvitegevuse võimalused. Kõik vaba aja sisustamise võimalused peavad olema parimal viisil noorte kasutuses. Tänu mujalt tulnud uutele inimestele ja suhtlemisvõimalustele on kool atraktiivsem ka Haapsalu enda noorte jaoks.

Ainult inimpotentsiaali koondades on võimalik saavutada kooli vaimsus, mis läbi edukate lõpetajate hakkab looma selle nime.

Marko Valker,
Haapsalu elanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
patsient
patsient

HG tulemused on tõesti riigieksamite osas väga head, HWG omad siiski tagasihoidlikumad.

wpDiscuz