* Kui volikogu nii otsustab, saab Nõvast Läänemaa esimene põhikoolita vald
Nõva vallavolikogu hääletab homme, kas lõpetada sügisest õpetamine 7.–9. klassis ja panna kinni viis aastat tegutsenud õpilaskodu.
Plaani järgi jätkaks Nõva sügisest 6klassilise põhikoolina. Sisult jääks sinna aga ainult 1.–4. klass, sest 5.–6. klassis õpilasi lihtsalt ei ole.
Otsuse eelnõu koostanud vallavanema Aldo Tamme sõnul on 7.–9. klassi ja õpilaskodu sulgemine möödapääsmatu.
Tulevast õppeaastast haigutab kooli eelarves rohkem kui 50 000 euro suurune auk, mis on üle poole kooli palkadest.
Seni eristaatuse järgi riigieelarvest raha saanud Nõval on õpilaste arv vähenenud alla kriitilise piiri.
Tulevast õppeaastast jääb 7.–9. klassi kokku kolm Nõva sissekirjutusega õpilast. 7. klassis pole kedagi, 8. klassis on üks ja 9. klassis 2 last, selgitas Tamm.
Et riik erifinantseerimist jätkaks, peaks 7.–9. klassis kokku olema vähemalt 10 last, pool neist oma valla lapsed.
Kolmanda kooliastme sulgemise tuules tuleb kinni panna ka õpilaskodu, sest seal elavad kolmanda kooliastme lapsed.
Kuna kooli staatust ei muudeta ja see jääb nimetuse järgi endiselt põhikooliks, saab olude muutudes alati kolmanda kooliastme uuesti avada, selgitas Tamm.
Sama teed on varem läinud Vatla ja Kasari: on põhikooli staatus, aga kolmandas astmes õpilasi ei ole.
Tamme sõnul paistab kogukond aduvat otsuse möödapääsmatust. Ta käis mineval nädalal lastevanemate koosolekul.
„Nende, tõsi küll, suuresti vaikivast olekust lugesin välja mõistmist,” ütles Tamm.
Õpilaskodu laste vanemaile andis Tamm soovituse, et kohti on Pürksis, nii et lapsed ei peaks Läänemaalt lahkuma.
Kolmanda kooliastme ja õpilaskodu sulgemist peab paratamatuks ka vallavolikogu esimees Kalle Saar. „Riigi toetus on kadunud. Vallal ei ole raha. Vägisi kooli pidada pole mõtet,” nentis Saar.
Just Kalle Saare vallavanemaks oleku ajal avati 2008. aastal Nõval kuuekohaline õpilaskodu. „Juba siis oli ette teada, et 2013. aastaks lapsi ei jätku, ja seda magnetit, et neid juurde tuua, meil pole,” sõnas Saar.
Praegu õpib Nõva koolis 17 last ja töötab 15 õpetajat.
Esialgu pole teada, kui palju õpetajaid koondatakse.
Kalle Saare sõnul ei ole ükski sada protsenti Nõva kooli õpetaja, nii et päris ilma sissetulekuta keegi ei jää.
„Mõni käib Oru koolis, mõni Padisel, mõni Vasalemmas, mõni on pensionär,” loetles Saar.
Vallavolikogu liige reformierakondlane Peeter Kallas on aga sulgemise vastu. „Kui kaob kool, siis kaob vald. Ei saa kogu tehtud tööd lihtsalt ühe käeliigutusega ära pühkida,” sõnas Kallas.
Varem 20 aastat Nõval õpetajaametit pidanud Kallas pidas silmas kooli päästmiseks asutatud õpilaskodu, kus ei ole lapsi mitte ainult Läänemaalt, vaid ka mujalt. „Neist lastest saab kindlasti asja,” sõnas ta.
Kallas nentis, et viimasel ajal läheb kogu aur ühinemise peale, millel pole tema arvates pärast Ridala ja Haapsalu kõrvalejäämist mõtet.
„Kett läheb pikemaks, aga pudrukauss jääb ikka kaugeks,” ütles Kallas käimasoleva valdade ühinemise kohta.
Reformierakondlasi on volikogus kolm, kuid Kallas loodab leida kooli asjus mõttekaaslasi. „Mina arvan, et kooli on võimalik edasi pidada,” sõnas ta.
Palju mänguruumi Kallase sõnul ei ole, aga üks võimalus on eelarves kriitiliselt üle vaadata investeeringud, näiteks Rannaküla veevärk, millele ei ole leitud rahastust.
Teine võimalus on vähendada valitsemiskulu.
„Kui Risti saab hakkama viie inimesega (vallaametnikuga — toim), siis saame meie ka,” arutles Kallas.
Kui ühisvald siiski luuakse, oleks enne kooliastme kinnipanekut mõistlik kaaluda kooli pidamist uues omavalitsusüksuses.
kas te ei arva, et need õpetajad töötavad 0,4 vms koormusega, ega neile ju täiskoha palka ei maksta. Inimesel võimalus kodukohas mingigi raha eest tööd teha.
Kaotage jah kool ära ja ongi haldusreform tehtud,vald laiali,õpetajad Tallinnasse bussijuhtudeks.Oi aegu,oi kombeid,kui valda on sattunud juhtima jutupaunikud,mitte majandusmehed.Aga soovin Nõvale edu,kaunis kant ja kurb,kui sealt elu kaob.
õpetajale
olen olnud ka kojamees–õpingute aegu.lisaks postiljon, baarman, nõudepesija jpm.
ma olen selle aja inime,kus tööd tehti lapsest peale.
aga “õpetajad” keda peab olema kahe lapse kohta üks….
Ma õiendan küll ,pakuks keegi mulle siis vähemalt kellamehe kohta .Kirik on Teil igatahes ilus.
…kojamees võib olla ühine kogu küla peale.Sortsile paras koht.
ise olen ettevõtja
mingi mölkuse lahtilaskmisel ei ole kunagi hiljem juttu olnud,et sa nii-või naasugune.pigem hindavad head töötajad just otsust nende töö segaja vallandada.
väikese koha eelis ongi see,et kõik tunnevad kõiki.
üks hea näide on taebla plastivabrik–sinna võetakse tööle vaid kaastööliste soovitusel.
ps–ma ise ei ole selle firmaga mitte mingil moel seotud.
sortsile
otse loomulikult peaks olema mõni kitsama eriala õpetaja, keele tõin lihtsalt näiteks.
tubli klassiõpetaja saaks, ma usun, enamiku ainete andmisega hakkama ka nn kolmandas kooliastmes ja vajadusel võiks ju projektiõpet kasutada, mõne õpetaja mujalt “sisse tuua”
ma ei mõtle üldse siin kooli praegu, aga väikese koha suurim häda on selles, et kõik on sugulased – “no kuidas ma lasen inimese lahti, tal veel paar aastakest pinsini…., no ei saa oma tööga hakkama, kust paremgi leida, pärast küla peal teab mis jutud….”
eks ta ole
nõus sinuga.
kuid miks minusugune tehnokraat (ei tea Sinu eriala) peab neid numbreid pakkuma,selle asemel, et Nõva volikogu või vallavalitsus ise selle peale tuleks?
kuid keeleõpetaja asemel ikkagi matemaatika-füüsika eriala õpetaja:)
Kui võtta lahti Nõva Kooli koduleht, siis seal on tõesti 17 õpilast, arvestama oleks aga pidanud ka 8 lasteaialapsega, on ju tegemist lasteaed-põhikooliga.
15-ne koolitöötaja hulgas on ka 2 lasteaiaõpetajat ja 2 õpilaskodu kasvatajat.
aga jah, 2 head klassiõpetajat ja vahest veel 1 keeleõpetaja, keegi neist täidab ka direktori ülesandeid ja ongi 7 kohta kokku hoitud, koristajatädi võiks ka jääda.
aga jah nõval 17 õpilase kohta 15 õpetajat??? (kui see ei ole ajakirjaniku näpukas)
isegi kui 15 hulgas on koolitöötajad, siis piisaks 3 õpetajast: kaks üldharivat, üks matemaatika-füüsika ainetele.
üks neist õpetajaist ( või isegi vallavanem) täidab ka direktori-õppealajuhataja kohuseid.
kojamees võib olla ühine kogu küla peale.
jne.
ehk siis kohe saab kokku hoida 12 õpetaja(koolitöötaja) kohad.
mõnede arvates piisab kõstrist ja õpetaja Laurist ning kellamees Liblest
ega nõva ainuke ole (suure ühinemise tuhinas).
oru kool on vaevu hingitsev,ristil ja martnas samad probleemid.
ennustan: pääle suure ühendvalla teket jäävad algkoolid(1-3 klass) martnasse,ristile,paliverre,linnamäele.
põhikoolid taeblasse ,noarootsi( neil on töötav õpilaskodu),võib-olla ka vidrukale(erikallakuga).
gümnaasiumid noarootsi ja haapsallu(mõlemad riigikoolid).
elagu noored pered suurvallas!uraa!