Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Hiitepildistamisvõistluse võidutöö Palivere künnapuust. Foto Ain Raal

Aastaga on kahanenud Eesti elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta 38%lt 17%le.

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”.

Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta – aastaga 13%. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest, vahendas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%.

Küsimusele, kui hästi on kaitstud looduslikud pühapaigad, vastas 29% vastanuist – väga halvasti või pigem halvasti, 24% – hästi või pigem hästi ning 47% ei osanud teabe puudumise tõttu seisukohta võtta.

Pühapaikade kaitsmist takistavate peamiste muredena nimetati pühapaikade asukohaandmete puudumist 39%, majandustegevust ja ärihuve 36%, ajakirjanduse liiga vähest huvi 34%, riigi vähest rahalist tuge 33%, ametnike ja poliitikute huvipuudust 26%, koolihariduse puudulikkust 24%, põliselanike-eestkostjate liiga väheseid õigusi 23% ning puudulikku õiguskorraldust 21%.

Isiklikult on valmis pühapaikade kaitsmises osalema 34% Eesti elanikest. Suurema valmisolekuga ühiskonnarühmad on: maa- ja taarausu pooldajad – 73%, maa-asulate elanikud – 45%, eestlased – 40%, kõrgema haridusega inimesed – 36% ning 15-54aastased – 36%.

Pühapaikade kaitsmises senisest enam osalemise tingimusena pidasid vastajad kõige olulisemaks pühapaikadega seotud teabe paremat kättesaadavust – 49%, järgnesid vaba aeg – 16% ja kutsuja või eestvedaja olemasolu – 14%.

Pühapaikadega seotud teavet on valmis iseseisvalt otsima 25% vastanutest. Keskmisest kõrgem oli see näitaja järgmistes ühiskonnarühmades: Tallinna elanikud 34%, madalama sissetulekuga inimesed 32%, keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed 31%, eestlased 30%, kõrgema haridusega inimesed 30%. Taara- ja maausu pooldajatest on pühapaikadega seotud teavet valmis otsima koguni 53% ja luterluse pooldajatest 32%.

Allikad, kust soovitakse pühapaikadega seotud teavet leida: internet 31%, televisioon 25%,ajalehed-ajakirjad 11% ja raadio 1%. Väljaannete lõikes on pühapaikadega seotud teabe saamisel eelistatud: ETV 25%, Google otsing 9%, neti.ee, Postimees ja Vikerraadio 5%, kohalikud ajalehed ja raadio, Kanal2, Pervõi Baltiiski kanal ja Delfi 4%, TV3 ja Raadio4 3% ning loodusteemalised tekstid ja saated 2%.

Avaliku arvamuse uuringu tellis Hiite Maja SA koostöös Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega ning see toimus looduslike pühapaikade
arengukava raames. Küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments