Luuletaja Künnap: ka eesti keelest suuremaid keeli on jäljetult kadunud

Madiken

madiken@le.ee

Eesti kirjanduse raskekahurvägi Uuemõisa raamatukogus: Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla. Foto: Arvo Tarmula
Eesti kirjanduse raskekahurvägi Uuemõisa raamatukogus: Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla. Foto: Arvo Tarmula

Uuemõisa raamatukogus ja Läänemaa keskraamatukogus kohtusid täna lugejatega Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Tiit Aleksejev ja Indrek Hargla.

“Asko, mäletad, kui meil Bostonis tuli ainult üks külastaja, aga oli väga hea külastaja?” küsis Sinijärv, nähes kohtumistunniks valmis seatud tühje tooliridu Uuemõisa raamatukogus.

Sinijärv ja Künnap meenutasid ka korda, kui Rahva Raamatus toimunud kohtumisõhtule tuli vaid paar inimest, kuid sama tuuri kohtumisõhtul kohvikus Must Puudel oli inimesi nii palju, et viimased olid sunnitud uksest väljas tänaval seisma.

“Arukad inimesed istuvad pigem kõrtsides kui raamatupoodides – see pood oli Viru keskuses,” nentis Sinijärv.

Kuigi Uuemõisa raamatukokku oli peale ajakirjanike ja raamatukogu töötaja kirjanikega kohtuma tulnud vaid üks inimene, jätkus neljal mehel pooleteiseks tunniks juttu küllalt.

“Hiljuti kohtusin Gustav Adolfi gümnaasiumis ühe klassiga. Tore noor daam küsis mult: miks peab lugema raamatuid, meil on ju Google,” rääkis Aleksejev. “Ma tean, et ta ootas epistlit, aga ma ütlesin: ei pea. Ei pea ka head veini jooma või muusikat kuulama.”

Hargla sõnul annavad inimesed talle tihti täiesti vastandlikku tagasisidet ning siis tuleb tal otsustada, mis teed mööda edasi minna. “Ilmselt lähed oma teed edasi,” nentis ta.

Aleksejevi sõnul on aga Eestis väga kerge mööda oma teed kõndida, sest siin ei ole tarvis müüginumbrite nimel pahna kirjutada. Numbrid on väikesed niikuinii ja rikkaks Eesti kirjanik ei saa.

Mures olid kirjanikud hoopis eesti keele tuleviku pärast. Künnapi sõnul hirmutab teda, kui inimesed räägivad ilma naljata, et kõrgharidus võiks mingist astmest alates minna ingliskeelseks. Näiteks, et doktoritööd oleks mõistlik kirjutada inglise keeles, sest paljukest neid eestikeelseid lugejaid ikka on.

“Kuidas me võitlesime, et Tartu ülikool kunagi saksa keelest eesti keelele saada. Kui kergesti me selle käest ära anname,” selgitas Künnap murelikult. “Kui lõikame ladviku ära keelel, siis hakkab oskussõnastik välja surema. Suuremaid keeli kui eesti keel on Euroopasse sulandunud, kadunud, nii et tolmugi pole alles.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments