Paljud ilmatarkade kasutatavad märgid looduses näitavad, et tulemas on tõeline talv.
Tänavu läksid esimesed haneparved lõunasse hästi kõrgelt, mis tähendab Raikküla valla Rehe talu peremehe Arvo Saidla hinnangul sügavat talve, kirjutab tänane Maaleht. Veel on Saidla tähele pannud, et parvede kolmnurkade parempoolsed tiivad on vasakpoolsetest tükijagu pikemad – see näitavat, et oodata on tublisti nii lund kui külma.
Karmi talve ennustavad veel sipelgate poolt pessa tassitud suured toiduvarud, rohket lund ennustavad käbirohked kuused üle Eesti.
Seapõrn ütleb Arvo Saidlale: novembri viimases dekaadis tuleb lumi maha ja seda lisandub detsembri algupoolel. 20. detsembri paiku teeb põrn paksuses jõnksu – see tähendab, et nädala jagu teeb kõvemat külma, enne aastavahetust on väike lohk, ilm pehmeneb. Aastavahetus ja jõulud tulevat ilusad ja valged.
30 külmakraadi võib tulla jaanuari keskel. Terve jaanuar ja kaks kolmandikku veebruarist on põrna järgi päris karm, alles 20. veebruari paiku tuleb väike sula.
Pikka karmi talve ennustab ka Ilmar Tiismaa Pärnumaalt. Einar Laretei Alatskivilt hindab selle talve lumekoguse suuremaks kui möödunud talvel.
Teised ilmatargad ennustavad talve saabumist alles pärast aastavahetust. Ülo Roosnurm Harjumaalt pakub mesilaste järgi, et tuleb tavaline Eesti talv, ei lumerohkem ega karmim kui tavaliselt. Aleksander Lumi Põlvamaalt Lootvinast ennustab, et talve esimene pool tuleb pehme, ka seab ta kahtluse alla ka valged jõulud; talvekuude moodi on tema hinnangul veebruar ja märts. Pehmet ilma kuni uue aastani pakub ka Indrek Hein Soomaalt – selle järgi, et konnad, kiilid, sitikad-satikad on praegu alles elujõus.
