Haapsalu koolireformi arutelult jäi enim kajama sõnum, et ükski õpetaja tööta ei jää.
Ühest küljest on hea, et omavalitsus omasid hoiab, või vähemalt jätab mulje, et hoiab. Paanikat külvata pole kellegi huvides.
Teisest küljest ei tohiks unustada, et tegemist ei ole mitte Haapsalu, vaid terve maakonna huve teeniva riigi–, mitte linnakooliga.
Riigi hariduspoliitika järgi peaks loodavast saama üks kahest maakonna gümnaasiumist Noarootsi gümnaasiumi kõrval.
Uus kool peaks idee järgi pakkuma moodsat õppekeskkonda, õppesuundade laia valikut ja uut kvaliteeti. Regioonile, mitte linnale viitab ka kooli (palju vaidlust tekitanud) nimi — Läänemaa ühisgümnaasium.
Praegu jääb mulje, et luuakse filiaalkool, kus Haapsalu õpetajad õpetavad Haapsalu lapsi. Tekib küsimus, kelle või mille huvides on nii kangesti rõhutada, et igal juhul eelistatakse Haapsalu õpetajaid. Kas Läänemaa esigümnaasiumiks saab Noarootsi, nii et Haapsalu jääb kodulähedaseks teise valiku kooliks?
Selsamal teadmata põhjusel tundub olevat kahe silma vahele jäetud õpilaskodu küsimus. Mitte et linn peaks selle ehitama, aga tõdemus, et vaevalt tuleb Läänemaa ühisgümnaasiumisse mujalt suur hulk lapsi, tundub ka kuidagi lühinägelik ja vastutustundetu.