Martna vald – nukatagune paik, aga elada võib

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Tänane Maaleht kirjutab omavalitsuste võimekuse tabeli tagaosas olevast Martna vallast.

Vallavanem Tiiu Aavik küsib, kas on üldse õige võrrelda Tallinna linna ja Martna valda – inimeste ootused ja elurütm on nii erinevad.

“Mis meil puudu on?” ütleb Aavik, öeldes, et tegelikult on vallal kõik olemas: kool, lasteaed, raamatukogu, apteek, postipunkt ja pood. Vallavanem möönab, et Martna alevik mõjub võõrale kurva kohana. Talunikud kurdavad teede üle, vallas ei paku keegi majutust, töökohti napib. Samas on vallas tublisid noori, lapsi tuleb juurde.

“Siin pole ju midagi teha,” ütleb üks aleviku vahel kohatud naine ajakirjanikule.

“Eks see üks kõrvaline ja nukatagune paik ole, aga elada võib,” võtab Martna elu kokku volikogu liige ja põllumees Arvo Ninn.

Martna vallavanem toob Delfis välja väikese valla juhtimise positiivse poole – kui Rae või Viimsi valla põhiline mure on suur rahvaarv ja sellest tulenev vajadus ehitada lasteaedu ja koole, mis läheb vallale palju maksma, siis väikesel vallal selliseid probleeme pole.

Martna tublidust näitab, et vallal ei ole laenukoormust.

„Tänavu lõpetasime oma laenude tagasimaksmise ja oleme praegu täiesti puhtad,“ räägib Aavik.

Aaviku arvates võiks Eestis olla mitut tüüpi omavalitsusi. „Kohustused suures vallas võiksid olla ühte moodi ka väikeses vallas teistsugused,“ ütles Aavik, pidades silmas, et kõik omavalitsused ei peaks kõiki riigi poolt täna nõutavaid funktsioone täitma ja võiksid teha koostööd.

Aavik omavalitsuste sundliitmisesse ei usu ja leiab, et koostöövõimalusi otsides selguvadki tahud, mida ühes või teises omavalitsuses arendada. Selleks ei pea küll omavalitsuste piire muutma, aga ta ei välista ka liitumist, ühinemist või hoopis puhtalt lehelt uute omavalitsuste loomist.

Martna vallas elab praegu neli inimest ruutkilomeetril, kuid kunagi on seal elanud 2500 inimest. Vallavanem lubab tulijatele kuni kümme korterit üürile anda.

„Samas müüme ka pisut neid kinnistuid, kus on ülesehitamist vajavaid hooneid. Kindlasti on neid maatükke veel, mida ollakse valmis müüma,” räägib Aavik Delfile.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments