Piiskopilinnuse avatud uste päev tõi linnusesse mitusada inimest, kes kuulasid orelikontserti, uudistasid uuenenud ekspositsiooni, proovisid ära mündimasina ja õppisid keskaegset võitluskunsti.
Kellamänguga alanud avatud uste päeva juhatas sisse Lia Salumäe antud väike orelikontsert toomkirikus. Linnuse sihtasutuse esimees Ülla Paras ja praost Tiit Salumäe eemaldasid katte kultuurkapitali toel valminud vitriinilt, kus nüüd on huvilistele vaatamiseks uhkemad ja huvitavamad kirikuvarad.
Kõige väärtuslikumad neist on Andreast ja Paulust kujutavad 17. sajandi kantslikujud ja skulptuurigrupp ”Minestanud Maarja” 15. sajandist, mis on olnud sellesama toomkiriku hiliskeskagse altari osa. Maarja, mille professor Bruno Tomberg pärast sõda prahihunnikust päästis, jõudis kodukirikusse tagasi 2004. aastal.
Läänemaa muuseumi kogusse kuuluvaid kantsliksulptuure pole laiem avalikkus näinud ja ka päriolu on ebaselge. Tiit Salumäe sõnul on muuseumis kirjas, nagu oleksid need pärit Jaani kiriku kantslilt, kuid pärimuse järgi on tegemist toomkiriku kantslikujudega.
Kirikuvarade kapis on eksponeeritud veel piiblit ja lauluraamatut mahutav piiblite kohver, mille kohta Salumäe ütleb, et sellist asja pole ta varem näinud. Tema hinnangul võis sellist kohvrit kasutada näiteks rändjutlustaja. Jaani kogudus sai kohvri tänavu kingitusena.
Uhke piibli 1707. aastast kinkis Peterburi Jaani kogudus Haapsalu toomikiriku pühitsemiseks 1889. Käsitsi kirjutatud piibel on aga Saksamaa Scmalkaldeni kirikuringkonna kingitus.
Kirikuvarade vitriinis näeb veel ristimisvaagnat, armulauariistade komplekti, mida kirikuõpetaja kodukülastustel armulauda pakkudes kasutas, ja 1940. aastatel Haapsalus kirikuõpetaja olnud Konstantin Küti käsitsikirjutatud jutluste vihikut.
Kirikuvarade vitriini avamisega hooaja avaürituse üllatused veel ei piirdunud. Linnuseõuel osutus kõige populaarsemaks mündilöömismasin. Ülla Parase sõnul lõi linnuses viimati münte hertsog Magnus 1561. aastal. Varsti pärast seda aga hertsog põgenes Haapsalust, viies kaasa nii mündimasina kui ka piiskopkonna arhiivi.
Nüüd on firma Minix paigaldanud konvendihoone õuele moodsa mündimasina, millega iga külastaja saab endale mälestuseks kaasa teha meenemündi. Valida on kolme kujutise vahel – Haapsalu vapp, valge daamiga logo või linnuse kujutis. Mündi tegemiseks on vaja 1 euro ja 5 sendist münti. 1 euro maksab vormimine ja 5sendine muutub masina presside abil piklikuks meenemündiks. Avatud uste päeval sai esimesena käe valgeks linnapea Urmas Sukles.
Masina kohale toonud Vallo Välbi sõnul läheb osa masina teenitust kulude katteks ja osa linnusele. Ülla Paras lisas, et linnusele jääv summa läheb konvendihoone uute väravate tarbeks.
Rahast ja varandusest rääkis konvendihoone keldris avatud näitus ehk piiskoppide varanduskelder. Ülla Parase sõnul olid 22 linnuses valitsenud piiskoppi rikkad mehed, kelle kogutud varandus on läbi aegade aardekütte köitnud. Ekspositsiooni on valmistanud Aare Baumer energiakeskusest, keda inspireeris legend piiskoppide peidetud varandust valvavast põlevate silmadega koerast. Nüüd näeb keldris nii varandust kui ka seda valvavat koera, samuti kohta, kust legendi järgi algab linnusest välja viiv maa-alune käik.
Hooajaks on linnusemuuseumi ekspositsioon laienenud, hõilmates nüüd kõiki esimese korruse põrandaga ruume. Uuena on avatud pesuruum ja kivisaal. Pesuruum on inspireeritud 6 meetri sügavusest linnuse kaevust, mis on ühtlasi Haapsalu vanim säilinud kaev.
Kivisaali on aga kogutud linnusest leitud raidkivid ja sealse väljapanekuga tahab Ülla Paras juhtida tähelepanu mitmele asjaolule: nii kohalikule paekivile, millest linnus on valmistatud, kui ka lubjamördile kui ehitusmaterjalile, mis uudisena 13. sajandil Eestimaale jõudis ja siinset ehituskunsti suuresti muutis. Kõige olulisemaks pidas Paras aga selle teadvustamist, et Haapsalu linnus on Eesti vanimatest ja suurimatest paekiviehitistest ainus, mis nii suures ulatuses säilinud.
Avatud uste päeva linnuses lõpetas Iiri kultuuriklubi võitlejad, kes tõid tutvustamiseks-proovimiseks kaasa keskaegseid relvi ja selgitasid nende valmistamise põhimõtteid ja kasutamist. Lapsed said õppida õigeid mõõgavõitluse võtteid, seda küll mitte päris, vaid pehmete mõõkadega.
