Möödunud nädalal külastas Eestit malelegend Garri Kasparov, kes käis visiidil programmi “Male koolis” raames eesmärgiga tutvustada male kui spordiala ja õppeaine olulisust ning kasulikkust. Eesti koolispordi liidu presidendina õnnestus mul temaga õhtustada ning teha plaane male lülitamiseks põhikooli õppekavasse.
Olin meeldivalt üllatunud, kui mõne kuu eest kuulsin Eesti maleliidu presidendilt Andrei Korobeinikult, et meil avaneb tõenäoliselt võimalus võõrustada Eestis male suurmeister Kasparovit. Oleme juba mõnda aega koos mõtteid mõlgutanud, kuidas malet maleliidu ja koolispordi liidu koostöös Eesti koolidesse tuua. Kindlasti oli Kasparovi Eesti visiit kõva tõuge male populariseerimise teel.
Esimene kohtumine malelegendiga toimus Tallinnas Nordic hotellis, kus suurmeister andis simultaani 20-le Eesti paremikku kuuluvale noorele maletajale, üks nendest oli ka Haapsalu poiss Ottomar Ladva.
Suurmeister liikus ühe laua juurest teise juurde meeletu kiirusega, käigud tulid tal justkui intuitiivselt ja automaatselt. Tõsi, mõnel korral võttis ka pikalt kukalt sügama. Imetlusväärne seeria, milline tempo ja analüütiline mõtlemine! Oli tunda, et tegu on 15 aastat järjest malemaailma valitsenud suurmeistriga, kelle reitingut (2851) pole keegi ajaloos suutnud ületada.
Lõpptulemuseks kujunes 18 võitu ja 2 viiki, üks nendest Ottomariga.
Ligi nädala väldanud visiidi jooksul kohtus Kasparov ministrite, maletajate, ettevõtjate ja teiste asjassepuutuvate inimestega. Muuhulgas debateeris ta Pärnu finantskonverentsil president Ilvesega innovatsiooni teemadel.
Pärast neljatunnist simultaani ja autogrammide andmist, millele eelnes kohtumine haridusminister Aaviksooga, puhkas suurmeister pool tunnikest ning seejärel suundusime õhtusöögile – Kasparov abikaasaga, maleliidu juhid ja mina.
Oli, millest rääkida. Kõigepealt kiitis suurmeister meie noori maletajaid, sh Ottomari, kes mängis simultaanil väga hästi. Loomulikult ei jäänud meenutamata tema sportlaskarjääri imelisemad hetked, üks nendest legendaarne viiekuuline maratonmatš Anatoli Karpoviga. Kasparov avas veel huvitavaid tegureid lisaks füüsilisele kurnatusele, mis Karpovi maratonmatšil lõpuks maha murda võisid.
Pikalt sai räägitud ka tema seiklustest laias maailmas, sh Lõuna-Aafrikas ja paljudes teistes riikides. Hetkest, mil mainisin, et oleme ühes Korobeinikuga ka parlamendi liikmed, läks meie jutuajamine poliitikale, mis on suurmeistri tänane pärusmaa. Huvitaval kombel keskendus vestlus rohkem kõigi teiste riikide poliitikatele kui Venemaa omale. Nii me siis vestlesime Eesti konservatiivsest fiskaalpoliitikast, püüdlustest hoida eelarve tasakaalus, madalast välisvõlast, soodsatest ettevõtlustingimustest jms. Eraldi peatusime innovatsiooni temaatikal ja Eesti e-arengul. Samuti lahkasime Eesti ja Soome haridussüsteeme.
Kasparov puudutas ka oma maleprogrammi, mis mõeldud koolides kasutamiseks ja õpetamiseks ning mida on edukalt rakendatud juba nii mõneski riigis. Ta kirjeldas male olulisust areneva inimese elus ning tõi näiteid selle positiivsetest mõjudest teiste õppeainete paremale sooritamisele ja edukale elule. Male on abiks loogilisele mõtlemisele ning käikude etteplaneerimisele, plaanide koostamisele, mõtete ja energiate koondamisele, probleemide lahendamisele ja loovate lahenduste otsimisele jne.
Kinnitasime ühiseid püüdlusi male populariseerimisel ka meie koolides. Kohtumine lõppes täis lootusi, et ühel heal päeval õnnestub see programm täies ulatuses ellu kutsuda ka Eestis. Algus selleks on tehtud.
Lauri Luik,
Eesti koolispordi liidu president,
riigikogu kultuurikomisjoni liige
