Kuigi Ridala on õpilaste arvult suurim eesti õppekeelega põhikool Läänemaal ja vald on õpikeskkonda parandanud mitme miljoni euro eest, on põhjust muretseda kooli tuleviku üle.
Ridala kooli tulevik oli neljapäeval vallavõimu eestvõttel korraldatud ümarlaua peaküsimus. Üks põhjus muretseda on, et vallaelanikud ise eelistavad oma lapsi panna linnakooli. Praegu õpib 28 Ridala kooli piirkonnas elavat last Haapsalus, kõneles valla haridusnõunik Maire Vilbas koolimajja kogunenud poolesajale inimesele. Vilbas tunnistas, et lapsevanemal on õigus panna laps just sinna kooli, kuhu tahab, aga ta pidas vajalikuks diskussiooni algatamist, kuidas muuta Ridala põhikool lapsevanemaile huvipakkuvamaks. Mõttevahetuseks on praegu õige aeg, sest koostamisel on valla ja kooli uus arengukava.
Kool nagu kompvek
Ridala vald on kümmekonna aasta jooksul investeerinud põhikooli ja lasteaeda 37 miljonit krooni ehk 2,4 miljonit eurot. Selleks on olnud tungiv vajadus, sest 2001, mil koolis õppis ligi 200 last, valitses suur ruumipuudus. Kool sai karme ettekirjutusi, meenutas vallavanem Toomas Schmidt.
Nüüd on remonditud kooli peahoone, koolil on uus suur juurdeehitis, lasteaed on soojustatud ja saanud maakütte. Raha on tulnud selleks vallaeelarvest ja projektidest.
Väiksemaist töödest on vallale praegu jõukohane kooli ja lasteaia mänguväljakute uuendamine, kuid suureks kitsaskohaks jääb koolist umbes poole kilomeetri kaugusel asuva spordihoone remont.
Juurdeehitise omaosaluseks võetud laen, mida maksab vald 100 000 eurot aastas, lõpeb küll 2015, kuid ka Uuemõisa kool vajab investeeringuid, ütles Schmidt. Uuemõisa lossi kordategemiseks on vald neli korda taotlenud projektiraha, kuid ei ole õnnestunud saada.
„Laenuressurssi on, aga siis jääksid muud tööd tegemata,” ütles Schmidt, nimetades välisvalgustuse uuendamist, kergliiklusteid ja teeremonti.
Muret justkui polegi
Ridala koolil on väikekoolide kõrval vähe muresid. Läänemaa koolivõrgu mullune analüüs näitas, et kuigi õpilaste arv on kümne aastaga poole võrra vähenenud, on saja õpilasega põhikool Läänemaal ikkagi suur. Vaid vene õppekeelega Nikolai koolis on mõni laps rohkem. Läänemaa haridusjuht Anneli Vaarpuu ütles, et suuri kitsaskohti koolis ei paista. Õpetajate ainealane ettevalmistus on I–II kooliastmes väga hea, 93%. III kooliastmes aga asi nii hea enam ei ole, seal on vaid 44%–l ainealane ettevalmistus. Enamik ehk 80 õpilast sajast kasutab kooli jõudmiseks sõidukit. Selle poolest ületab Ridalat vaid Lihula vald, kus peab veel rohkem lapsi kasutama transpordivahendit. Koolibussiringid aga panevad suure koorma vallaeelarvele.
Kokkuvõttes on Ridala koolil vaid kaks muretsema panevat tõika: III kooliastme pedagoogide ainealane ettevalmistus ja oht, et 2015 jääb III kooliastmes õpilaste arv alla 30.
„Tegelikult on pilt ju päris ilus,” nentis Vaarpuu. „Hea, et hakkate kooli tuleviku üle arutama, mil kõik on veel hästi.”
Maire Vilbase sõnul on Ridala kool valla arengukavas selle kandi hariduse ja kultuuri keskus. Kooli toetavad Panga küla noortekeskus, Mäemõisa tervisepark ja raamatukogu.
„See kõik moodustab hea keskkonna,” ütles Vilbas. „ Ei tahaks lihtsalt pealt vaadata, mis sellest kõigest saab.”
Vilbas panigi kõik koolisöökla laudade ümber istuvad inimesed ettevalmistatud küsimustele lahendusi pakkuma. Peaküsimus oli kooli tulevik, maine, huvitegevus, laste arv.
Ümarlauast osavõtjad pakkusid, et koolil on juba tantsu– ja laulukooli maine, sellele võiks lisanduda ka käsitöö. Pakuti vene keele ja looduse süvaõpet, aiandust (puukoolindus), keelekursusi.
„Võiks soome keelt õpetada,” ütles Toivo Tomingas kibeda huumoriga. Enamik leidis, et lapsi tuleks kooli juurde, kui kohapeal oleks rohkem töökohti. Linnakooli pannaksegi lapsed peamiselt seepärast, et vanemad käivad linnas tööl.
Tugev IT–kool
Ümarlauast osa võtnud Haapsalu kutsehariduskeskuse juht Ingrid Danilov pakkus, et kool võiks anda süvendatud arvutiõpet. Kutsekool vahetab iga kolme aasta järel välja kogu oma arvutipargi ehk 30 võrdlemisi uut heas korras arvutit. Vald saaks osta koolile võrdlemisi odavalt hea arvutipargi, valla mureks jääks ka ühe hea arvutiõpetaja leidmine.
„Koolides on arvutiõppe seis nutune,” ütles Danilov. Korralik arvutiõpe avab põhikooli lõpetanule uued arengusuunad ja edasiõppimisvõimalused.
Danilov soovitas mõelda ka koolikultuuri kujundamisele, alates traditsioonidest ja miks mitte ka ühisest vormimütsist. Koolikultuurile saab siis rajada ka mainekujunduse.
Kasu võib Ridala kool lõigata, kui Haapsalus hakkab tööle üks suur põhikool, lisas Danilov. Et mitte igaühele ei sobi suur kool, võidakse vaadata Ridala poole, eriti kui koolil on pakkuda midagi erilist.
Kuu lõpus tahab vallavalitsus korraldada ümarlaua Uuemõisas, siis on arutluse all Uuemõisa lasteaia ja kooli areng ning Haapsalu huvikoolides õppimise rahastamine.
